Chapter 24. [TRÜK=100%] Konvendi areng Tartus 1920-39 Toimetus

Table of Contents
Materiaalne alus
Rebaste kasvatus
Argipäev
Muusikaelu
Sporditegevus
Välissuhted
Peopäevi

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VASTUPIDISES KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES) 

20011003T204003Z
__{t.karmo} demoveeris {leo.kuus}-e pala Prantsusmaa saadiku
  ilmumisest
  (_ta oli varemalt olnud iseseisev pala)
  ning insereeris ta siiasamaase, 
  välissuhete alampeatüki rubriigi alla 

20010531T155126Z
__{t.karmo} lisas paar lauset raamatukogu iseloomu kohta, 
  nii nagu see peegeldub ENSV üleandmise aktis 1940-08-15

20010419T154301Z
__{tkarmo} lisas pisipunkte {e.arro} telefoniintervjuu najal:
  * kella-viie-teed
  * keemik 
  * lõked aiapeol
  * suve vaikus 
  * akadeemilise aasta piirid

20010413T171518Z
__{t.karmo} lisas materjali album2000 arhivaali
  "allik_aa__19970715__001__aa" näol
  (_see on {valter.hiir}-e masinkiri, mõeldud album1990-ks, 
    kuid album1990-st ajapuuduse tõttu välja jäetud)

20010408T222806Z 
__{t.karmo} tegi mõningaid parandusi keeles,
  stiilis ja ülesehituses, et luua soodsamat pinda
  {v.hiir}-e materjali insereerimiseks järgmises redigeerimise
  etapis

20010217T052451Z
__{t.karmo} lisas materjali ajalehtedest, raadiost, ja mänes osas
  ka referaatidest
  __tänu telefonivestlusele {endel.arro}-ga 20010216T1700Z

20010216T162029Z
__{t.karmo} täiendas spordi osa, 
  tuues ära mõningad seni väljajäetud
  laused magister paucandi 1932/II tegevusaruandest

20010214T045124Z
__{tkarmo} tegi lisandusi: 
  * referaadid
  * spordielu 

20010207T214630Z
__{t.karmo} tegi lisandusi:
  * maja võlad tasutud 1930.a. kevadeks

20001217T103400Z
__{t.karmo} tegi suurte lynkadega algvariandi 


KVALITEEDIKONTROLLID: 

!_{t.karmo} kontrolligu seni tehtud ladumist, 
  kiiresti, ilma poognateta, vaid tööjaama ekraanilt, 
  nii emacs-i kui ka PostScript-gv vahendusel, 
  eirates need osad, mille ladumine juba mõni nädal
  tagasi kontrollitud
  __TEHTUD@20010419T221926Z
!_{p.sarevet} kontrolligu PostScript-i poognad {tkarmo} tööjaamalt
  __TEHTUD@20010707
!_{t.karmo} kandku {p.sarevet}-i parandused SGML-i allikasse
  __TEHTUD@20010721T165154Z
    __delikaatne kysimus: kuivõrd magister paucandi natuke esklikku 
      kirjaviisi austada, kuivõrd parandada
      __{t.karmo} otsus, pärast teatud konsultatsiooni ka
        {p.sarevet}-iga: autori sõnad jäägu 
        nagu kirjutatud, 
        kuid {t.karmo}-le lubatagu teha umbes 4 parandust seal, 
        kus autori kirjavahemärgid eriti viltu
!_{p.sarevet} kontrolligu veelkord älissuhete alampeatüki
  korrektsust
  (_vajalik kuna {t.karmo} tegi muudatust 20011003T204003Z) 

MUREPUNKTID:
__pole paraku vele selge, millest yrikust on v\~oetud 
  ((__TSITAAT))
    "Vironia" vilistlaste kogu 
    (ka vilistlaskogu) kui ostja vahel on
    tänasel allnimetatud päeval (17. veebruaril 1923)
    järelkaalutud kokkuleppel sõlmitud ja kirja pandud 
    ((__SNIP-SNIP))
    kogule muutmatult ja kindlalt
    kokkulepitud ostuhinna kahe miljoni (2.000.000) Eesti marga eest.
    ((/__TSITAAT))
__vil!dr{roman.toi} on leidnud 20010615umbes, 
  et toon ei ole siiski autentne, 
  kuidagi selle ajastu omapära pole tõetruult ära
  toodud 

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Materiaalne alus

Vironia tänapäevani kasutusel oleva maja ost on jäädvustatud vastavas aktis järgmistes sõnades:

"Vironia" vilistlaste kogu (ka vilistlaskogu) kui ostja vahel on tänasel allnimetatud päeval (17. veebruaril 1923) järelkaalutud kokkuleppel sõlmitud ja kirja pandud järgmine ostu-müügileping, mis kohustav on ka mõlemate poolte pärijatele ja õigusjärglastele.

§1. Reinhold von Liphardt müüb ja annab üle tema päralt oleva, Tartus I hüpoteegiringkonnas krep. N 131 all Laias tänavas politsei N 30/32, osalt päris-, osalt kroonumaatüki peal asuva kivist elumaja, ühes kõigi manustega, vabana kõikidest selles lepingus nimetamata võlgadest ja koormatutest, korporatsioon "Vironia" vilistlaste kogule muutmatult ja kindlalt kokkulepitud ostuhinna kahe miljoni (2.000.000) Eesti marga eest.

Selle ostuhinna 170 000 marka tasus Vironia puhtas rahas ja võttis enda vastutusele ja enda maksta kinnisvaral lasuva obligatsioonivõlad 20 000 rubla ehk 30 000 marka.

Müüdud kinnisvara üleandmine ostjale oli toimunud juba 20. septembril 1921. Ostulepingule kirjutasid alla 17. veebruaril 1923 müüja poolt Otto Wetter Rosenthal, elukoht Roela mõisas, kes toimis Reinhold Reinholdi p. Liphardti voliniku Evald Roberti p. Sterni poolt 1922. a. 11. aprillil väljaantud volikirja põhjal. Ostja poolt kirjutas lepingu alla August Kusta p. Jõudu, elukoht Tartus Kalda tänav 3, kes toimis korporatsioon Vironia vilistlaskogu eestseisuse voliniku Karl Unt'i poolt 19. mail 1922 välja antud volikirja põhjal.

Omaniku dr. Carl von Liphard'i (mitte -dt) Tartu kinnistu nr. 131 1887. aasta krundiplaan on Eesti Ajalooarhiivis fond 2381, nimistu 2, säiliku 790 leht 41. Krundi suurus oli 871,25 ruutsülda. Sama kinnistunumber 131 kehtis alates (vähemalt) 1887 kuni 1940 (ja ka hiljem kasutati). Alates 1992. aastast aga peeti vajalikuks anda Eestis kinnistutele uued numbrid.

Maja kordaseadmise juures (sisustus oli tugevalt kannatanud Vabadussõja ajastul) oli tugevasti tööl vilistlaskogu. Selle laekahoidja sai 1930. a. kevadel peetud vilistlaskogu koosolekul teatada [Vironia/Üliõpilasleht 1930, lk. 288-90], et maja peal pole enam ostu- ega remondivõlgu. Järgmiste aastate jooksul oli vilistlaskogu uuesti suurte remonditööde juures oma rahalise panusega.

Väljastpoolt vaatleja silma köitis käsiloleval epohhil, nagu tänapäevalgi, esialgu maja üleulatav kelpkatus ja peaukse kohal asuv väike rõdu. Konvendi ruumid ise asusid maja teisel korrusel, kolmandal aga ohvitseride kasiino. (Neljas korrus loodi alles ENSV ajal.)

Sõdadevahelisel Vironial oli ruume külluses. Nagu mäletavad konvendi liikmed viimastest rahuaastatest, asusid akendega vastu Laia tänavat vilistlastetuba, lugemistuba ja söögituba. Samal korrusel, kuid maja keskel, asus nn. väike saal, kust viis puupaneelidega koridor suurde konvendisaali. Konvendisaalis asus mälestustahvel kuue Vabadussõjas langenu nimega, ja muidugi konvendi vapp. (Riia-aegse vapi asemel pandi aukohale kujur Starkopfi pirnipuust voolitud kunstitöö.) Sama saali seintel olid tahvlid Eesti Korporatsioonide Liitu kuuluvate organisatsioonide, ka Eesti Üliõpilaste Seltsi ja välismaiste sõpruslepingu partnerorganisatsioonide Arkonia-Velecja, Selonia-Talavia, värvidega.

Suure konvendisaali kõrval asus kolm tuba. Esiteks oli eestseisuse tuba, mis sisustati arhitekt Edgar Kuusiku poolt kujundatud moodsajoonelise kirjutuslaua ja kappidega. Edasi tuli paukimistuba, kus õpetati nendele rebastele, kes olid endid mensurantideks kuulutanud, rapiiride käsitamist. Kolmandaks toaks, suure saali küljel, oli raamatukogu. Selle riiulid ulatusid umbes rinnani (võimaldades kasutamist ilma redeliteta). Köited olid nummerdatud, kuid kartoteeki ei olnud. Kes raamatu laenas, kirjutas vastavad andmed samas toas asuvasse registrisse. Ehkki (nagu mäletab vahetult ennesõjaaegne [Toi 2000] põlv) domineeris eesti keel, andsid siiski ennast tunda nii saksa kui ka vene keel. Sisu poolest oli raamatukogu pigem ilukirjanduslik-populaarteaduslik kui teaduslik. (Tõsisemaks akadeemiliseks tööks kasutati mitte konvendi, vaid ülikooli, raamatukogufonde.) Raamatukogu umbkaudne suurus viimastel rahuaastatel on aimatav selle järgi, et sunniviisilisel üleandmisel Tartu Ülikooliga 15. augustil 1940. a. oli ENSV akti (praegu talletatud Eesti Ajaloo Arhvii) kohaselt 1238 biblioteekari inventariraamatusse märgitud köidet ja veel seitse inventeerimata köidet. Nende seitsme hulgas on üks venekeelne, üks nähtavasti soomekeelne ning üks ("Glossary of academic terms") ingliskeelne.

Konvendisaali taga asus veel katusega kaetud lahtine rõdu, kus toimusid koosviibimised kevadel. Rõdult pääses konvendiaeda. Vasakut kätt asus põline kastanipuu, mis oli eelistatud kohaks piltide tegemiseks kastanite õitseajal.