Välissuhted

PALJU MUUD MATERJALI TULEB SIIA.

Soome tudengi organiseeritud elu sõprade ringis erineb põhiliselt Eesti omast. Soomlaste osakonnaks nimetatud üliõpilasorganisatsioon, ehkki mõnes mõttes Eesti korporatsiooni vastand, pole selektiivne intiimorganisatsioon. Niisiis Karjala osakonda kuulusid kõik Karjala maakonnas sündinud üliõpilased, mehed ja naised. Osakonnad Soomes loodi Rootsi eeskujul, kus nad tegutsenud üle 300 aasta. Kuigi ühine Savo-Karjala osakond asutati juba 1833 a., otsustasid karjalased 1905 a. savolastest lahku lüüa ning peavad seda oma asutamise aastaks. Oma aastapäeva nad aga pühitsevad 28. veebruaril, Kalevala päeval, päeval, kui otsusele pidulikult alla kirjutati.

PALJU MUUD MATERJALI TULEB SIIA.

Vil! dr. Leo Kuus (c. 1934/II) mäletab [Kuus 1999] kuidas koomilist kontrapunkti nende tõsidustele pakkus teistlaadi välissuhete arendamine, seekord otse välismaise valitsuse tasemel:

See võis olla 1936. a. II semestril, kui ühel õhtupoolikul telefon helises ja vil! August Jõudu teatas, et ta tuleb umbes poole tunni pärast Prantsuse saadiku M. Bruère'ga C! Q! -le et talle meie konventi näidata. Kiiresti seati üks ja teine asi oma kohale, kuid paukimise tuppa minnes leidsime, et minu coeter Felix Kadak pauk-korvis õndsat und magas. Kadak aeti ülese, kuigi mõni mees ütles, et Prantsuse saadik tuleb ju siia, et üliõpilaseluga tutvuda.

Ettenähtud ajal saabuski Prantsuse saadik ja vil! Jõudu kui Prantsuse konsulaaragent Tartus. Nendega koos tuli ka M. Cathala, kes oli õppejõuks Prantsuse Lütseumis Tallinnas. Konvendi saalis tervitas sv! Karl Pärl saadikut prantsuse keeles, millele saadik omakorda vastas. Minu coeter Jüri Elken tegi kantuse "Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt", kuna selle cantuse juures on tegemist ühe normandia rahvaviisiga.

Seejärele demonstreeriti saadikule väikses saalis mensuuri. Taklite all olid sv! Herbert Kaarmann ja sv! Rein Saral. Vahepeal oli arutusel, mida kõrgele külalisele joogiks pakkuda. Jäeti peatuma kirsilikööri juurde. Kui saadik söögisaalist äraminekuks eestuppa siirdus, tuli keegi mõttele laulda "Aeg kaob kiirelt".

Pärast saadiku lahkumist ütles seenior sv! Sander (Aleksander) Luud, et selle cantuse tegemine oleks võinud ära jääda. Ta arvustas ka mensuuri, kuna seal oli olnud rohkem voltizheerimist kui vehklemist. Sv! Kaarmann ütles selle peale, et vaadaku kui mugav on raske takli all mensuuri demonstreerida.