Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
KVALITEEDIKONTROLLID:
!_{oshilajev} kontrolligu korrektuurid
__TEHTUD@2000*
!_{tkarmo} pangu SGML allikasse {os}-i parandused
__TEHTUD@20010706T162949Z
__enamikul juhtudel {tk} otsustas jätta parandamata,
kuna tegemist on {edgar.saks}-a arhailisusega,
mitte kirjavigadega
__keelelist arhailisust tuleb säilitada,
kuna see kuulub autori isikliku värvingu
(võlu) juurde
!_{tkarmo} kontrolligu sõnasõnaliselt
Üli\~opilaslehe vastu, töötades
PostScript-i korrektuurpoognatega
__TEHTUD@20010710T022129ZÜlaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Korporatsioonide-vaheline elu Riias kandis teatavat distsiplineeritut ja kultuurset ilmet, üksteise vastu tegelikuks saamine oli harukordne, püüti oma vahel rakendada Riia C! C! põhimõtet - otsekohesus ja korrektsus. Oma liikmeskonnas pani maksma Vironia need printsiibid täies ulatuses ja hoidis vahekorrad normaalsed ka väljaspool C! C!-d asuvate organiseerimatute üliõpilastega. Riia üliõpilaskondlikus maailmas olid korporatsioonid muidu punakat värvi akadeemilise pere hulgas isoleeritud seisuseks, omaette kindluseks. Head vahekorrad sõlmusid algusest peale ka Tartuga, kust käisid Vironia avakommersil EÜS-i saadikud, hiljem oli päevakorras kartelllepingu sõlmimine, mis aga Riia C! C! vastuseisu tõttu jäi teostamata. Vironia vahekorrad ei piirdunud ainult Riia ja Tartuga, vaid õige varakult sõlmiti sidemeid Peterburi Eesti Abiandmise Seltsiga, annetati pärg Riias kontserdiga esinevale Soome lauljannale prl. Järnefeld'ile, korraldati vastuvõtt vene rügementides teenivaile eesti rahvusest ohvitseridele jne.
Vironiat esimesel tegutsemisperioodil a. 1900-05 kandis ilmne tahe enese maksmapanemiseks teiste vanemate korporatsioonide hulgas. Neid positsiooni-võitmise aastaid Riia C! C!-s võib nimetada sõna otseses mõttes "Vironia burshiajaks".
Seoses burshikositeedi rõhutamisega ei jäänud "Vanas-Vironias" tulemata ka negatiivsed nähted ja liialdused. Eriti hoo- ja elurikkaks kujunesid just asutamisele järgnenud aastad. Sagedased "istumised" võõrutasid aga mõnegi õppetööst. Kättevõidetud burshiseisus külaskäikude, C! C!-s tegutsemise, mensuuride, isegi duellide näol nõudis oma osa. Ka majanduslikult pidid liikmed kandma küllalt suuri kohustusi, oldi ju õieti noore abielluja seisukorras, kus tuli iga ese muretseda, veeklaasist kuni riidenagini. Majandusliku koorma ülejõukasvamist aitasid ära hoida vilistlaste kingitused küllalt suurte summade näol. Liigsusesse kalduva ülemeelikuse taltsutamiseks oli aga konvent sunnitud mõningaid "ettevaatuse" reegleid tarvitusele võtma. Nii nägi majakorra §16 ette, et "klaveri pääle ei tohi pääle nootide mingisugust muud asja panda" ja §23 toonitas--"treppi mööda käies ja konvendi korteri ümbruses ei tohi valjut olekut avaldada." Tookordse konvendi võimupiirid olid õige ulatuslikud, puudutades rõivastustki. Hoiatati seltsivendi, et univormis käimine võib lõppeda konvendist väljaheitmisega. Kõva käega ja ühemeelse konvendi kohta Vironia sünniaastail lausuti veel hiljemgi: "Seespool, s. o. konvendis, olla valju kirikline kord valitsenud."
Et burshikositeeditamine "Vanas Vironias" mõningate juures võttis küllalt hädaohtliku kurve ja omandas kohati sellist ilmet nagu peale Eesti Vabariigi sündis nn. "gründertumi" aastail, sellest räägib ehk "Õlleviku" salmikki a. 1904:
Imperialis, Monopolis
Griesenbergis, mujal veel--
Ikka tujus, ikka purjus
Ikka rõõmus meel.--
Nõnda päevad mööda lend'vad
Pidu pidu taga aa'b
See on riialaste elu
Kuis ta nutab, kuis ta naerab.
Teine näide puhastverd burshi töösüsteemist räägib järgmist:
"Vops, kas tahad täna kaschi [kaardimängu--toimetus] lüüa?" "Eo ipso, oota veel natukene. Meie joome Jopsiga veel üks pudel õlut ära. Siis mängin Nohissoniga üks partii schachi. Pärast loen veel tänast "Düna Zeitungi" ja siis läheme kodu kaschi lööma. Pärast kaschi tarvis politechnikumi minna. Tahan üht joonistust lõpetada, mida mineval aastal pääle hakkasin. Kui selle poolt oled, jää istuma."
Üliburshide seisuse ja nende eluviiside kohta pilkenoolte saatmisega ei oldud kitsi - seda illustreerib ka omapärane eelarve - "Üliõpilase Budget", kus 1903. a. oktoobrikuu tulude poolel seisab järgmist:
Kulude poolel on arve juba hoopis mitmekesisem.1. Kust see priius meile tuli,
vasta isa minule . . . postiga 50.--
2. Tänasida toimetusi
ära viska homse varna . . . pumbitud onu käest 20.--
3. Veni vakk sa vennikene
Paisu poissi paksemasse -
võlga sisse kasseeritud . . . 6.30
4. Kõik, mis ni armas, on siin ilma pääl,
on pelgupaika leidnud sääl -
lombardis [pandimajas - toimetus]
keisermantel . . . 15.--
5. Maha jätsid kallim mind,
läksid kauge ilma -
juudile paar püksa 2.--
Summa R = 93.30
1. Unustagem tööd ja piina,
joogem õlut, joogem viina! -
Väikses pargis . . . 4.--
2. Siin on neitsid noorukesed,
just kui prisked Maalikesed -
Monopolis . . . 10.--
3. Kes laidab rõõmust laulumeest,
ei head leita selle seest . . . trahvi 2.--
4. Mu kõrvus sumin, mühin, kära -
kaaterfrühstück
[hommikusöök pärast
suurpidu - toimetus] . . . 2.50
5. Üks paigake siin ilmas on -
korter . . . 9.--
6. Minge üles mägedele -
Griesenbergi . . . 11.--
7. Tarvilikku tallitama,
suuri töösi sünnitama -
pliiats, tushsh, radiirkumm . . . --.50
8. Saaniga sõitsin ma sohinal -
Villa-Novasse . . . 12.--
9. Juba paistab juuni päike -
pükste lappimine . . . --.30
10. Kui sa mu pääle hellalt vaatsid . . . 3.--
Samas vaimus jätkub arve.
Seisusekohase esinemise juurde kuulusid tolleaegses Riias ka nooblid härrasmehe zhestid - nagu voorimeestele hõberaha pildumine, töövoorimehel koos õllevaadiga linnas ringi sõitmine jne. Neist lõbusaist numbritest ei keeldunud ka viroonlased. Kui juba pidutseti, siis täie innuga. Nii kirjutab K. A. Hindrey: "... äkki tuli teade, et Jaak Lilienkampf "Metropoli" keldri oma alla on võtnud, sääl soovib pidutseda ning kõiki sõpru sinna palub" [Hindrey, lk. 167].
Riia, kui kiire elutempoga ja rahvusvahelisele publikule kohandatud linn, pakkus neile, kes lõbutseda tahtsid, külluses mitmesuguseid võimalusi. Ometi "Vanas Vironias" töömeeleolu selle all palju ei kannatanud, mille tõenduseks on küllalt suur lõpetajate protsent.