Kokkuvõttes

Vironia sai avaliku tunnustuse ajal, mil liberaal-demokraatlikud voolud olid Eestis pead tõstmas ja uute ideede kandjad vaatasid sageli üle õla konservatiivsele, väliselt saksa burshide poolt ammu sissesõtkutud radadel astuvale korporatsioonile. Algaastail Vironia sai Eesti avalikkuse poolehoiu kõrval ajakirjanduselt mõnegi müksu. Rasked tekkimistingimused - saksameelses Riias vajaliku tunnustuse otsimise tarve ühelt poolt, sisevõitlus kadaklusega, majandusliku aluse nõrkus teiselt poolt ei võimaldanud Vironial otsekohe oma tõelist palet näidata. Vironia selgroog pidi karastuma, vaimne pale kristalliseeruma, tuli teha läbi võitlusi. Nagu nägime pealiinil - rahvuslikkuse küsimuses - selgines Vironia osa Riias ja eesti seltskonnas õige pea. Juba esimesel aastal peale korporatsiooni asutamist hiivati aktiiv-rahvusluse lipp. Vaimsel põllul otsiti osasaamist kõigist kultuurivaradest, oldi ka teadlikud oma inseneri ja majandusmehe kutse tuleviku ülesandeis. Rikkalike kõnede ja vaidlusainete, kodumaa vaimuelu tähelepaneliku jälgimise kaudu, osa võttes rahvuslikest üritusist, võitluses sakslusega Riia C! C!-s jõudis Vironia 1905. a. täismehe ikka. Organisatsioon polnud küll eriliste vaimsete voolude sünnitaja, kuid saavutas ise küpsuse ja ümbritseva elu suhtes majandusmehele vajaliku kaine ning asjaliku seisukoha. Peeti haritud eesti meheks seda, kes on vaba illusioonidest, kes maailmast ja ümbrusest seda näha oskab, mis seal õieti olemas on ja selle järele ka väärtusi õieti hindab. Ei unustatud sedagi tuleviku näpunäidet: kes teistele hiljem midagi pakkuda tahab, sel peab ka enesel midagi olema.

Iseteadva ja vaba eestlase selgroogu, meelekindlust ka hämaramail aegadel, suunaselgust õpetas "Vana Vironia". Seal ihuti haljaks see vaim, mis kannab praegust organisatsiooni ja selles on rajajate suur teene.