Korporatsioon Vironia 1900-2000 | ||
---|---|---|
Prev | Chapter 9. [TRÜK=0%] Vironia mentaliteedi kujunemine kuni a. 1905 Edgar Saks | Next |
Vironia mentaliteedi ja vaimse palge kasvatamises omas veel küllaldase osatähtsuse raamatukogu, mis ühes ajakirjandust sisaldava lugemislauaga aitas täiendada tööd, mis tehti kirjanduse- ja lugemisõhtuil. Viimaseil deklameeriti värsse kaasaegseilt luuletajailt, loeti värsket proosat, "Lembitut", "Kalevipoega" jne. Eesti kirjanduselu uusnähetega tutvumises oli viroonlaste pere õige nobe. Näiteks uustulnuka "Noor-Eesti" saavutusist esines juba 15. oktoobri 1905 ettekandega J. Kukk - "Noor-Eesti motiivid G. Suitsu laulude järele".
Raamatukogu on üksikisiku kui ka organisatsiooni elus vajadus, kuid ka sümbol. Tavaliselt raamatukogu sisu kujuneb hinnangute tegemise aluseks, kajastab vaimseid suundi, harrastusalasid. "Ütle mulle, mida sa loed, ja ma ütlen sulle, kes sa oled!" Vironia raamatukogu alged ulatuvad 1890-date aastate lõppu. Millal ja kuidas satuti oma raamatukogu loomise mõttele, siin on raske täpset vastust anda, kuid 1899. a. tegi F. Mitt raamatukogule kuni 100-teoselise kingituse ja samal aastal valiti kolmest eestseisuse liikmest üks raamatukogu hoidjaks, nimelt Jaak Lilienkampf. Arutatakse ka küsimust raamatukogu heaks raha kogumisest ja sügis näitab, et iga liikme kuumaksust läheb raamatukogule kümme protsenti ning raamatute ost toimub konvendi heakskiidul.
Hiljem kui raamatukogu sünd, alles seoses oma ruumide soetamisega, kerkis päevakorrale ajakirjanduse tellimine. Dualism asutamisaegse Vironia liikmeskonnas, mis väljendus rahvusküsimuses, organisatsiooni tüübi valikus (korporatsioon või selts) nähtub raamatukoguski. 2. veebruaril 1900 (enne korporatsiooni asutamist) omas Vironia 202 raamatut, neist 99 eesti- ja 91 saksakeelset, venekeelsete arv küündis 12-le. See juhuslikest annetusist koostatud kogu sisaldas isegi selliseid teoseid nagu "Wegweiser durch Riga" möödunud sajandi väljaanne. Kord ja karistus olid tolleaegses burshielus käsikäes käivad mõisted. Asutamisel olevat raamatukogugi tuli kaitsta määrustega: raamatu tähtajaks mittetoomisel oli trahviks 5 kopikat, ajalehtede korporatsiooni ruumist väljaviimine maksis 10 kopikat. Neiks ajalehtedeks olid "Postimees", Riia saksa leht "Düna Zeitung", hiljem lisandusid "Münchener Fliegende Blätter", "Rigasche Industrie Zeitung", "Olevik" ja viimsena 1902. a. "Sakala".
Lugemismaterjali valikul taotleti siingi mitmekesisust, mingit erijoont või -suunda on asjatu otsida. Ent veel suurem juhuslikkus kui ajakirjanduse tellimisel, lugemismaterjali "erapooletus", avaldus raamatukogus. Aastast 1900 on säilinud aruanne kahekümne kaheksa kingitud raamatu kohta ja seal leiduvad rahulikult kõrvuti "Nanseni reisujuhtumised" teise üldlaulupeo nimestikuga, Grenzsteini "Male õpetus" Schilleri "Maria Stuart'iga" jne.
Vironia raamatukogu arvulisele tõusule aitas suuresti kaasa 1901. a. avaldatud üleskutse raamatute kinkimiseks, mis leidis eesti seltskonnas ootamatult elava vastukaja. Riias õppiva eesti nooruse tarvis pandi kokku 1095 teost. Kinkijate hulgas esinevad Jaan Tõnisson 27, K. E. Sööt 54, M. Hermann 29, EÜS 20, J. Ploompuu 34, Schnakenburg 271 ja Laakmann 394 raamatuga. Väärtuslikum annetatud teostest oli M. Vareselt Meyeri konversatsioon leksikon. Varemate Vironiale raamatuid kinkijate nimestikku kuuluvad veel pr. M. Köler, Oskar Kallas, Riia eesti seltskond jt.
Kogu, mis oli õige juhuslikku laadi, leidis Riias aga ülielavat kasutamist. Jõulu vaheaega veetma mindi alati koos kimbu raamatutega. Aastate kestel täienes kogu ja ei puudunud ka sellised nimed kui Mark Twain, Wittmann, Sudermann, A. France (originaalis), Dickens, Hedenstierna, Ibsen, muidugi Goethe, Schiller jt.
Vironia piiratud majanduslikud olud, kus sageli hädavajalikkegi summe saadi vilistlastelt kingitusena, ei lubanud eriti suurt krediiti raamatukogu otstarbeks. 1900. a. jaanuaris koostatud eelarve võimaldab 150 rubla üldsumma juures 20 rubla raamatukogule, 1900/1901. a. eelarves kuulub 1469 rublalise üldsummast 40 rubla raamatukogule, 1901/1902. a. 1890 rublast 35 rubla, 1902/1903. a. 1935 rublast 40 rubla, 1903/1904. aasta 1920 rublast 60 rubla jne. Need summad polnud ju eriliselt suured ja kulusid erialalise (tehniline, majanduslik, põllumajanduslik) kirjanduse muretsemiseks. Näiteks üksainus vilistlaste toetusel ostetud raamat "Pank Zeug" maksis 200 rubla.
Vironia raamatukogu, mille hoidjaiks olid 1900/II K. Jürgenson, 1901/I J. Radik, 1901/II J. Ritson, 1902/I J. Ritson, 1902/II-1903/II K. Mauritz, 1904/I-1905/I L. Saukas ja 1905/II J. Mägi, kasvas 1905. a. umbes 2000-köiteliseks ja spetsialiseerus tehnilisel ning majandusteaduslikul alal. Maailmavaate ja mentaliteedi kujunemises nii hädavajalik filosoofiline ja kirjanduslik osa arenes küll rööbiti, kuid siiski vähemal määral. Kokkuvõttes polnud raamatukogul "Vana Vironia" vaimu kujundamisele kaugeltki seda mõju, mis kõnetoimkonnal.