Chapter 94. [TRÜK=100%] Õigus ja riik Jüri Elken

Table of Contents
Õiguskorra üldmõiste
Riigi ülesanded ja riigikord
Õiguskord ja suveräänsuse variante
Õiguskord ja vabaduse säilitamise ülesanne
Kokkuvõttes

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE) 

* 20010818T205543Z
  __{tk} kandis SGML-i allikasse filoloog {p.sarevet}-i
    keelelised parandused
* 20001114T040652Z
  __{tk} parandas esimese variandi, tehes kärpimisi
    ja lisades sobiva lõpu
* 20001114T032625Z
  __{tk} toksis masinasse esimese variandi
 

KVALITEEDIKONTROLLID: 
!_{tk} kontrolligu Forsey
  __TEHTUD@20001114T025053Z
!_{tk} kontrolligu Garner
  __TEHTUD@20001114T022203Z
!_{tk} kontrolligu Harris
  __TEHTUD@20001114T020441Z
!_{tk} kontrolligu Husserl
  __TEHTUD@20001114T032553Z
!_{tk} kontrolligu Kliimann
  __TEHTUD@20001114T041843Z
    __mitte A.T. vaid A.-T.
!_{tk} kontrolligu Lloyd
  __TEHTUD@20001114T031408Z
!_{tk} kontrolligu Locke
  __TEHTUD@20001114T024335Z
!_{tk} kontrolligo Pollot
  __TEHTUD@20001114T010857Z
!_{tk} kontrolligu Raskin
  __TEHTUD@20001114T021015Z
!_{tk} kontrolligu Tingsten
  __TEHTUD@20001114T002102Z
!_{tk} kontrolligu õigekeelsust, nii palju kui ta seda oskab, 
  kahe-kolme lugemise jooksul, ja kontrolligu ka, et autori sõnastus
  on ära toodud
  __TEHTUD@20001114T192051Z
!_filoloog {p.sarevet} kontrolligu keelt
  __TEHTUD@20010728

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Õiguskorra üldmõiste

Kui õiguse ja riigi funktsioonid ühinevad osaliselt või täielikult, tekib uus teoreetiline ühik, mille nimeks on "õiguskord" (Die Rechtsordnung, legal order).

Õiguskorra mõiste on kaunis lühikese ajaloolise tagapõhjaga, olles levinud alles mõni aastakümmend enne Teist maalimasõda.

Õiguskord on loogiline tervik, mis tekib riigi poolt kehtivate normide rakendamisega, vajaduse korral survevahendeid kasutades. Seega pole õiguskord mitte ainult seaduste kogu, ehkki teda nimetatakse vahel imperatiivide koguks teatud (tavaliselt riigi) piirkonnas. Tal on veel kaks olulist tunnust:

Stabiilsuse mõiste tähendab, et sõdade ja revolutsioonide ajal õiguskord lakkab eksisteerimast - pigem, kui sellist sündmuste käiku kirjeldada teoreetilise täpsusega, toimub hüpe või katkemine riigi õiguskorras.

Astmelise ülesehituse mõiste tähendab, et õigusnormide ülesehitus on püramiidikujuline. Põhiseaduse normid asuvad püramiidi tipus. Suur osa parlemendi poolt vastu võetud seadusi asub püramiidi keskosas. Püramiidi allosas või keldrikorral asuvad määrused, õiguskorra nõrgemajõuliste osadena.

Õiguskorra kujunemisel mängivad olulist osa kohtud ja eriti riigis asuv kõrgeim kohus. Kõrgeim kohus täidab seadustes esinevaid lünki ja ühtlustab võimalikke vasturääkivusi.

Õiguskorra mõistet ja struktuuri on põhjalikult käsitanud A.-T. Kliimann ona teoses "Õiguskord". Tema õpetuse filosoofiliseks aluseks on Edmund Husserl'i (1859-1938) fenomenoloogiline teooria. Fenomenoloogilise õpetuse järgi pole küllaldane, et seletada eset või mõistet ühe definitsiooniga. Piltlikult võttes tuleb pigem ühest esemest teha rohkesti läbilõikeid erisuundadest. Nii määrab A.-T. Kliimann õigust kui objektiviteeti, idealiteeti, normativiteeti ja imperatiivi. Need neli õiguse tunnust on fenomenoloogilise teooria rakendamisel tekkinud.