Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE) * 20010818T205543Z __{tk} kandis SGML-i allikasse filoloog {p.sarevet}-i keelelised parandused * 20001114T040652Z __{tk} parandas esimese variandi, tehes kärpimisi ja lisades sobiva lõpu * 20001114T032625Z __{tk} toksis masinasse esimese variandi KVALITEEDIKONTROLLID: !_{tk} kontrolligu Forsey __TEHTUD@20001114T025053Z !_{tk} kontrolligu Garner __TEHTUD@20001114T022203Z !_{tk} kontrolligu Harris __TEHTUD@20001114T020441Z !_{tk} kontrolligu Husserl __TEHTUD@20001114T032553Z !_{tk} kontrolligu Kliimann __TEHTUD@20001114T041843Z __mitte A.T. vaid A.-T. !_{tk} kontrolligu Lloyd __TEHTUD@20001114T031408Z !_{tk} kontrolligu Locke __TEHTUD@20001114T024335Z !_{tk} kontrolligo Pollot __TEHTUD@20001114T010857Z !_{tk} kontrolligu Raskin __TEHTUD@20001114T021015Z !_{tk} kontrolligu Tingsten __TEHTUD@20001114T002102Z !_{tk} kontrolligu õigekeelsust, nii palju kui ta seda oskab, kahe-kolme lugemise jooksul, ja kontrolligu ka, et autori sõnastus on ära toodud __TEHTUD@20001114T192051Z !_filoloog {p.sarevet} kontrolligu keelt __TEHTUD@20010728
Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Kui õiguse ja riigi funktsioonid ühinevad osaliselt või täielikult, tekib uus teoreetiline ühik, mille nimeks on "õiguskord" (Die Rechtsordnung, legal order).
Õiguskorra mõiste on kaunis lühikese ajaloolise tagapõhjaga, olles levinud alles mõni aastakümmend enne Teist maalimasõda.
Õiguskord on loogiline tervik, mis tekib riigi poolt kehtivate normide rakendamisega, vajaduse korral survevahendeid kasutades. Seega pole õiguskord mitte ainult seaduste kogu, ehkki teda nimetatakse vahel imperatiivide koguks teatud (tavaliselt riigi) piirkonnas. Tal on veel kaks olulist tunnust:
stabiilsus
astmeline ülesehitus
Stabiilsuse mõiste tähendab, et sõdade ja revolutsioonide ajal õiguskord lakkab eksisteerimast - pigem, kui sellist sündmuste käiku kirjeldada teoreetilise täpsusega, toimub hüpe või katkemine riigi õiguskorras.
Astmelise ülesehituse mõiste tähendab, et õigusnormide ülesehitus on püramiidikujuline. Põhiseaduse normid asuvad püramiidi tipus. Suur osa parlemendi poolt vastu võetud seadusi asub püramiidi keskosas. Püramiidi allosas või keldrikorral asuvad määrused, õiguskorra nõrgemajõuliste osadena.
Õiguskorra kujunemisel mängivad olulist osa kohtud ja eriti riigis asuv kõrgeim kohus. Kõrgeim kohus täidab seadustes esinevaid lünki ja ühtlustab võimalikke vasturääkivusi.
Õiguskorra mõistet ja struktuuri on põhjalikult käsitanud A.-T. Kliimann ona teoses "Õiguskord". Tema õpetuse filosoofiliseks aluseks on Edmund Husserl'i (1859-1938) fenomenoloogiline teooria. Fenomenoloogilise õpetuse järgi pole küllaldane, et seletada eset või mõistet ühe definitsiooniga. Piltlikult võttes tuleb pigem ühest esemest teha rohkesti läbilõikeid erisuundadest. Nii määrab A.-T. Kliimann õigust kui objektiviteeti, idealiteeti, normativiteeti ja imperatiivi. Need neli õiguse tunnust on fenomenoloogilise teooria rakendamisel tekkinud.