Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
KVALITEEDIKONTROLLID:
!_{tkarmo} kandku selle eest hoolt, et peatükil ei oleks
liiga ohtralt alampeatükke
__TEHTUD@20000729T004248Z
__pani alampeatükk "Kommerssid" kokku järgmisega
__pani kokku alampeatükid "Heidelbergi Ring" ja
"Ühised kommerssid kolmes riigis"
!_{tkarmo} kontrollida kaks korda masinkirja vastu,
et tippimine oleks \~oige
__TEHTUD@20000821T185833Z
!_{tkarmo} ajakohastagu, lisades m\~oningaid s\~onu
viimaste kommersside auspaikade kohta, telefonik\~one kohaselt
{tkarmo}->{oaule}@20000821
__TEHTUD@20000822T161556Z
!_{oschihalejev} parandagu veebilt tõommatud korrektuure
ja {tkarmo} kandku parandused SGML-li allikasse
__TEHTUD@20010720T194224ZÜlaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Eesti, läti ja baltisaksa korporatsioonide ühised kommersid on balti korporatsioonide suurimaks ürituseks. Ühiskommersi korraldamise mõte sai alguse Saksamaalt. Nõukogude okupatsiooni lõppedes hakati Balti Rahvaste Kommerrse korraldama vaheldumisi Eestis, Lätis ja Saksamaal. Lisaks kolme- või neljapäevastele kommerssidele peetakse koosolekuid ja rongkäike, külastatakse näitusi ja korraldatakse teisigi üritusi. Kommersist osavõtjate arv on lähenemas tuhandele. Kuigi korporatsioonides ollakse enamasti harjunud suhtlema kitsamas sõprade ringis, on tore, kui saab näha ja kuulda ka teisi korporante, kellel on sarnased traditsioonid. Ühisel vennastuspeol lauldakse samal viisil tuttavat laulu, kuid igaüks oma keeles. Aastaid on kommersside peakorraldajaks olnud Vironia vilistlane Olgred Aule.
Teise maailmasõja lõpul elas Saksamaal kaugelt üle 200 000 eestlase, lätlase ja baltisakslase. Erinevate korporatsioonide liikmeid võis nende hulgas olla ligi 10 000. Paar aastat pärast sõja lõppu rändasid paljud eestlased ja lätlased teisele poole Atlandi ookeani. Baltisaksa asujad jäid enamuses Saksamaale.
Peale teise maailmasõja lõppu hakkasid Saksamaale jäänu korporandid koonduma. Kui samas linnas elas suuremal arvul korporatsiooni liikmeid, tuldi aastapäevapidudega kuidagi toime, kuid kaugemal asuvate korporantide liiklemine oli raskendatud, sest autot polnud peaaegu kellelgi ja tihtipeale piirasid liikumist sõja võitnud keelud. Kuigi paari aasta pärast olukord paranes, olid paljud eestlased ja lätlased Euroopast juba lahkunud. Viroonlasi oli Saksamaal ja Inglismaal kokku kümmekond, Sakala liikmeid umbes sama palju, teiste korporatsioonide liikmeid vaid mõni üksik. Läti korporante oli rohkem ning neil oli ka palju uusi liikmeid. Baltisakslastel oli alles jäänud rida vilistlaskogusid, igaühes paarkümmend liiget. Üks neist--Concordia Rigiensis--taastas Hamburgis üliõpilaskonvendi. Münchenis ja Göttingenis asutati uued korporatsioonid, vastavalt Fraternitas Dorpatensis ja Curonia Goettingensis. Neisse kolme «noorde» baltisaksa korporatsiooni on aegade jooksul vastu võetud ka sakslasi, kes pole balti päritolu. Viimastel aastatel on korporatsioonide liikmeteks saanud ka mõned eestlased ja isegi mõni üksik muu rahvuse esindaja, näiteks üks kasahh Fraternitas Dorpatensises. Aegade jooksul on baltisakslased korporatsioonide noorliikmete hulgas jäänud vähemusse, kuid koos vilistlasetega säilitatakse ühiselt balti traditsioone.
Vahetult peale sõda, kui Saksamaal oli veel palju eestlasi ja lätlasi, asutasid ka nemad uusi korporatsioone. Neid loodi peamiselt Hamburg-Pinnebergis, kus umbes kahe aasta jooksul tegutses Balti ülikool. Eestlased asutasid ühe korporatsiooni--Frat! Ucuensise--lätlased ligi kümmekond mees- ja naiskorporatsiooni. Üldise väljarändamisega läksid nad ülemeremaadesse. Eriti aktiivsed on olnud Saksamaal asutatud läti korporatsioonid, kes peale kodumaa taasiseseisvumist on loonud oma osakondi ka Lätis. Sõjajärgsel ajal võtsid Saksamaal uusi liikmeid vastu ka nn. vanad eesti ja läti korporatsioonid. Korp! Vironias said värvikandjaks 6-7 liiget, kes tänaseks on küll enamsti Saksamaalt lahkunud.