Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE)
* 20010815T220017Z
__{t.karmo} kandis SGML-allikasse {p.sarevet}-i keelelised
parandused
* 20000803T213054Z
__aluseks kasutas {tkarmo} fail
NN-B2b-ENNN__20000802T024646Z...ritso_a____tallinn.txt
(_see on omakorda {tkarmo} tehtud valik ühest pikemast failist)
__peamised struktuurilised otsused nüülangetatud
__seisab ees mitmetlaadi kvaliteedikontrolli: võimalikult
{tkarmo}, kindlasti {aritso}, kindlasti filoloog
KVALITEEDIKONTROLLID
!_filoloog {psarevet} kontrolligu keelt
__TEHTUD@20010725
!_{tkarmo} kontrolligu yldist soravust Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Minu 1936. a. siseastumiseksamid Tallinnas oli kirjalikud: matemaatika, füüsika ja eesti keel (kirjand). Iga eksami eest võis saada kuni sada palli, s.o. kokku 300. Üliõpilasteks said need, kelle punktide summa jäi esimese saja hulka. Matemaatikas esines nõksudega ülesandeid--ruutjuur 0,9-st, üks jagatud nulliga jne.
Tallinna Tehnikainstituudi avaaktus koos kiriklike õnnistustega toimus samas auditooriumis, kus eksamidki, ainult toolid olid paigutatud ritta piki auditooriumi, näoga vastu joonestussaali. Rektor Paul Kogermann andis meile kätte matriklid.
Õppetöö alguse kohta oli kolmanda korruse tahvlil väike teade, millest me kuigi hästi aru ei saanud. Asjasse tõi selguse trükis ilmunud "Loengute ja praktiliste tööde kava 1936. aasta II poolaastal". Edaspidi ilmusid sellised väikeseformaadilised teatmikud iga semestri eel ja sisaldasid kõiki vajalikke andmeid loengute ja nende läbiviijate kohta, mitte aga eksamite kohta.
Esimesel õppeaastal koondus õppetöö peahoone esimesele ja kolmandale korrusele, keemia praktilised tööd toimusid aga keemiahoones. Päevarezhiim kujunes pikaks. Peale loenguid töötasime õhtuni joonestussaalides, kus igaühel oli oma alaline töökoht.
Juhtus ka seda, et mõni andekas tudeng magas mõnel ööl joonestuslaual. Ületöötamise tagajärjel sattusid mõned tulevased Eestis tuntud insenerid vaimuhaiglasse või käed hakkasid värisema. Pärast sedalaadi äpardusi kirjutasid arstid neile ette lühema töörezhiimi ja nende õppeedukus langes märgatavalt.
Mina alustasin õpinguid ehitus-mehaanikateaduskonna mehaanika osakonnas, mis valmistas ette diplomeeritud mehaanika- ja elektriinsenere. Õppisin hoolega. Eksamile ilmunud täitsid kogu suure auditooriumi, kus oli toimunud ka avaaktus. Meie üllatuseks nõuti meilt ülesannete lahendamist, mitte aga tõestusi. Tagajärg: üle 100-st eksamile ilmunust sai läbi 7 või 9 üliõpilast.