Õppetöö ja materiaalne baas

Instituudi asutamisel 1936. a. anti talle Koplis vähemalt 4 hoonet, millest Vene-Balti Tehaste kontorihoonest Kopli tn. 101 sai peahoone, kusjuures osa ruume jäi esialgu Tallinna Tehnikumi kätte. Riiklikult Katsekojalt ja mujalt saadi metallograafiliste seadmetega korralik tugevuskatsete laboratoorium, elektrimasinate laboratoorium ja soojustehnika laboratoorium. Sisustati keemilise tehnoloogia laboratoorium, joonestussaalid jm. Mitmed seadmed neist laboratooriumidest olid õppetöös kasutusel veel minu pensionile saatmisel 1991. a. ja arvatavasti kasutatakse neid veel tänapäevalgi. Masinaelementide laboratoorium oli seadmetega varustatud tagasihoidlikult, see-eest olid seal aga head abimaterjalid ja ruumikad joonestussaalid. Mõnede erialade professoritest oli vajaka. Vaatamata sellele, et mõnel professoril, näiteks Hans Einbergil tuli lugeda palju distsipliine, viisid Riia, Peterburi ja teistes Euroopa ning USA õppeasutustes õppinud eesti soost professorid õppetööd läbi vajalikul tasemel.

Tolleaegse Eesti Vabariigi tööstuse, transpordi ja põllumajanduse profiil oli väga lai, seetõttu oli vaja ka hästi laia silmaringiga insenere. Näiteks minuga ühes majas elav Vironia dipl. ing. ch. Hans Pillov oli ainuke tegevinsener taimevõi vabrikus "Extraktor"--ta projekteeris ja ehitas Ristiku ja Telliskivi tänava nurgale toonase Tallinna kõrgeima korstna, konstrueeris masinaid ja töötas välja vabrikus kasutatavaid tehnoloogilisi protsesse.

Mehaanikute-masinaehitajate ajutiste õppeplaanide distsipliinid võis tinglikult jagada nelja gruppi: üldained, tolleaegse inseneriteaduse fundamentaalained ja erialaained, millega kaasnesid üldjuhul projektid ja kirjeldava iseloomuga tehnilised ja muud ained.

Oli ette nähtud neli kursuseprojekti--tõstetransportmasinad, aurukatlad, aurumasinad ja plahvatus- ehk sisepõlemismootorid. Peale selle tuli teha tööstushoone projekt. Neid projekte juhendas prof. Hans Einberg väga kõrgel tasemel ja tugeva ettevalmistusega masinaelementides.

Aurukatelde ja kollete kui ka aurumasinate ja turbiinide projektide juhendamisel andis end tunda Vironia vilistlase prof. Evald Malteneki varajane surm ja Teise maailmasõja mõjud. Minu plahvatusmootorite projekti juhendas prof. Ivand juba peale sõda. Aurumasinate alaseid teadmisi läks mul vaja varem kui võisin aimata ja nad mõjutasid minu saatust Volga-Vjatka-Kaama mail.

Ülddistsipliinide--matemaatika, geomeetria, füüsika, ja anorgaanilise keemia loengute ning praktiliste tööde maht oli küllalt suur ja põhjapanev, arvutusi tehti lükatil ja viiekohaliste logaritmitabelite abil. Professor Jüri Nuudi loengud paistsid silma oma korrektsuse ja täpsuse poolest.

Üldtehnilistest distsipliinidest (ehitusmehaanika, tugevusõpetus, soojus- ja elektrotehnika) oli paljudele kirstunaelaks tugevusõpetuse esimene praktikum.

Erialased distsipliinid--masinaelemendid, metallide ja puidutehnoloogia, tõstemasinad, elektrimasinad, aurukatlad, aurumasinad ja turbiinid, sisepõlemismootorid (viimased neli lõppesid kursuseprojektiga) jm. andsid tugeva aluse masinate konstrueerimise ja arvutamise alal. Masinate konstrueerimise oskuse omandamisel olid meile määrava tähtsusega suurepärase konstruktori ja pedagoogi professor Hans Einbergi suured kogemused. Üks tema juhtmõtteid oli: rohkem konstrueerida ja vähem leiutada.

Ülevaatelise sisuga distsipliinid andsid põgusat teavet mitmetest mehaanikainsenerile väga vajalikest küsimustest. Loengud, mõnel juhul ka praktikumid toimusid järgmistes distsipliinides: raudtee veerevkoosseis, autod, lennukid, tselluloos ja paber, tekstiil, ehitusmaterjalid, tööstushooned, küte ja ventilatsioon, majandusõpetus ja raamatupidamine, tervishoid ja ohutustehnika, orgaaniline keemia jt.

Professor Leo Jürgensoni loengud paistsid silma loogilisuse, lihtsuse ja praktilisusega. Tema poolt loetavale distsipliinile "ehituse alused ja tööstushooned" tuli teha ehitustarindite jooniseid ja tööstushoone projekt, abimaterjale anti väga kasinalt, tuli omal otsida ehitustelt. Mina võtsin oma tööstushoone projekti aluseks Sindi vabriku hüdrojõujaama hoone.

Palju huvitavaid ja praktilisi näiteid tõi insener Hansen kütte ja ventilatsiooni loengutel. Näiteks peab kohvikus olema ventilatsioon lahendatud nii, et jalgade lõhn ei kerkiks üles, ei tuleks ninna laual oleva toidu lõhn, suitsetaja suits kerkiks üles ega läheks jalgade vahele; samal ajal kardavad palja peaga vanahärrad tõmbetuult--see kõik eeldab õhu äratõmmet mitmelt tasapinnalt ja on seotud suurte kuludega.

Õppekirjandust oli väga kasinalt. Raamatukokku alles hakkas saabuma saksakeelset kirjandust. Kasutasin isiklikke saksakeelseid käsiraamatuid, nagu Hütte ja Dubbel; Haegeri käsiraamatuid ei soovitatud, kuna seal anti liialt lihtsustatud lahendusi ja valemeid, mistõttu nende kasutamisel tulid konstruktsioonid kohmakad.