| Korporatsioon Vironia 1900-2000 | ||
|---|---|---|
| Prev | Chapter 6. [TRÜK=50%] Korp! Vironia kinnitamine ja avalik ülesastumine värvides Oskar Amberg | Next |
Nüüd tuleb küsida, kuidas vaatas eesti seltskond Vironia ülesastumise peale omis värvides ja kuidas reageeris sellele eesti ajakirjandus? Ühelt poolt kiideti seltskonna poolt seda heaks, kuna nüüd võib Vironia ümber koondada kõiki eesti soost üliõpilasi, kes Riia Polütehnikumi sisse astuvad ja noored saavad selle läbi ümbersaksastamisest ära hoitud. Teiseks leidis seltskond, et Vironia, olles nüüd Riia Chargierten Convent'i liige ja omades seega üheõigusluse teiste Riia vanemate korporatsioonidega, saab tulevikus mõjuma nii nooremate kui vanemate iseteadvate eestlaste hulgas rahvusliku vaimu tõusule.
Teiselt poolt olid Vironia avaliku tunnustamise ajal liberaal-demokraatlikud voolud Eestis pead tõstmas ning uute ideede kandjad vaatasid üle õla Korp! Vironia asutamisele, mis pidi nende arvates ainult saksa korporatsioonidele järelahvimine ja ülipõpilaselu liialdamine olema. Algaastail sai Vironia selle tõttu avalikkuse poolehoiu kõrval eesti ajakirjanduses nii mõnegi tugeva müksu.
Viimaste etteheidete peale reageerisid Vironia asutajadliikmed sellega, et nad igal pool toonitasid Korp! Vironia peaülesanded, mis järgmised olid:
koondada võimalikult kõiki iseteadvaid eesti soost üliõpilasi Riia Polütehnikumi juures ühise Vironia lipu ümber, mille lipukirjaks on "Ühisus, Kindlus, Ausus"
kasvatada järeltulevat noorsugu eesti rahvuslikus vaimus
noortele liikmetele nende kasvatamise juures sisseimbutada viisakas, korrektne ja mõõdukas üliõpilaste eluviis, kusjuures liialdasest burshikoossusest ja joomakultusest tuleb loobuda
... Riias läks üliõpilasel stuudium aastas 500 rubla maksma. Kui sellest summast maha arvata loengute tasu 150 rubla, siis jäi elamiseks ainult 350 rubla järele. Kuna stuudiumi aeg aasta kestel vältas ligi üheksa kuud, siis võis tudeng kuus äraelamiseks tarvitada ümmarguselt 40 rubla. Elamiskulud kuus olid üksikasjaliselt: möbleeritud toa üür 8-10 rubla, söök 18 rubla (60 kopikat päevas) ja korporatsiooni liikmemaks 4 rubla (kümme protsenti kuurahast), seega kokku 30 rubla. Ülejäänud 10-st rublast jatkus vaevalt teisteks kuludeks, nagu jalanõud, pesu ja riided ning õppetarbed. Tihti tuli ette mitmetel viroonlastel, kellel vähem kui 500 rubla aastane sissetulek oli, lõunat süüa rahvaköögis, mis Riia linna keskuses asus ja kus lõunaks sai herne ehk kapsasuppi 5 kopika eest. Kevadsemestri lõpul oli enamasti kõigil raha puudus ning siis viidi oma talvemantel pandimajja, et kodusõiduks raha saada.
Kui nüüd ligemalt vaadata Vironia asutajate sotsiaalset päritolu, siis näeme, et kolmekümne kaheksast liikmest (siia on ka asutajadvilistlased arvatud) kakskümmend kuus isikut olid põllumeeste pojad, kaks majaomaniku, neli ametnikkude, neli käsitööliste ja kaks kaupmeeste poegi. Seega olid Vironia asutajad oma suures enamuses põllupidajate pojad ehk maapoisid ja need kakskümmend kuus tüsedat, arukat ja tööga karastatud isikut jäid n.-ö. Vironia alussammasteks.
Ehkki viroonlased asutamise ja kinnitamise ajajärgul korporatsiooni tööga üle koormatud olid, ei jätnud nad oma ülikooli tööd kunagi lohakusse, mis kõige kujukama pildi sellest annab, et ajutajatest liikmetest ainult üksainus ülikooli ei lõpetanud. Kolmekümne kahest asutajastliikmest surid kolm isikut stuudiumi kestel: Eduard Jakoby, Jaan Korb ja Rudolf Masen. Kolm langes eesti keele mitteoskamise tõttu Vironiast välja juba 1901. aastal. Järele jäi seega kakskümmend kuus liiget ning nendest ei lõpetanud Polütehnikumi ainult üks. See oli hea eeskuju nooremale generatsioonile ja ta kandis ka vilja, sest nii kaua kui Vironia tegutses Riias Polütehnikumi juures, oli mittelõpetajate arv ikka väikene.
/.../
Kuna Alma Mater Rigensis oma õppejõududega ja eeskujulikkude õppemeetoditega suurest kaasa mõjus selleks, et Vironia asutajatestliikmetest said töö-teovõimsad ja kohusetruud kindla iseloomuga isikud, siis Vironia asutajad omalt poolt panid aluse korporatiivsele kasvatusviisile noorematel Vironia generatsioonidel, et Vironia kasvatas oma noori Eesti rahvuslikus vaimus, ausameelsuses, sõpruses ja viisakuses.