Edaspidine organisatoorne töö 1900. a. sügissemestril

Nüüd hakkas ka Vironia asutamise semester lõpule jõudma, aga enne Jõulupühi sai siiski veel üks suurem konvendi koosolek ära peetud, kus kaks tähtsat otsust tehti. Need isikud, kes enne Korp! Vironia asutamist Riia Polütehnikumi olid lõpetanud ja seega vilistlasteks saanud, kuid üliõpilaspõlves olid asutatava esimese eesti korporatsiooni elu kaasa teinud ja seega Vironia asutamiseks kaasa aidanud, said Korp! Vironia asutajateksvilistlasteks konvendi poolt tunnustatud.

Nid isikuid oli kokku kuus:

• Karl Ipsberg

• David Koik

• Johan Raudsepp

• Aleksander Lukk

• Paul Tekkel

• Hans Margens

(esimesed viis diplom-insenerid, viimane majandusteadlane). Diplom-insener Karl Ipsberg sai veel Korp! Vironia auvilistlaseks vastu võetud, kuna tema koos Vironia asutamisaegse esimehe Gustav Nurmega oli eesti korporatsiooni idee ülestõstja.

Teine tähtis asi oli Korp! Vironia põhikirja vastuvõtmine, mille kallal komisjon juba üle aasta oli töötanud, aga mille kinnitamist tehnilistel põhjustel ei olnud veel vastu võetud. Vironia põhikirja komisjoni liikmed olid Ferdinand Mitt, Ernst Enno ja Karl Jürgenson, kuna vil! Aleksander Lukk veel nõuandvaks liikmeks oli koopteeritud. Korp! Vironia üleüldine põhikiri, miis kooskõlastada tuli tolleaja üldiste korporatsioonide reeglite (comment) järele, sai oma lõppkujul järgmise redaktsiooni:

Korporatsioon Vironia üleüldine põhjuskiri.

Korporatsiooni asukoht.

1. Korporatsioon Vironia on asutatud Riia Polütehnikumi juurde Eesti üliõpilaste kogumiseks ja 26-mal novembril 1990. kinnitatud ühisus.

Korporatsiooni ülesanne.

2. Korporatsioon Vironia ülesanne on ome liikmete kasvatamine [parast poole lisati juurde "kasvatamine rahvuslises vaimus" -O.A.] ausameelsuse alalhoidmine ja tõstmine, sõpruse kasvatamine, viisakuse tundmuse edendamine ja vastastikune vaimline ja aineline toetamine.

3. Korporatsioon Vironia liikme kohus on igalpool oma seltsivenna ja oma korporatsiooni au eest välja astuda.

Korporatsiooni värvid ja lipukiri.

4. Korporatsioon Vironia värvid on: violett, must, valge ja lipukiri: Ühisus, Kindlus, Ausus.

Korporatsiooni liikmed.

5. Korporatsiooni liikmed jagunevad nende õiguste ja kohuste järele pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks; korporatsiooni liikmed nimetatakse üliõpilase põlves tegevateks liikmeteks; ülikoolist lahkumise järele vilistlasteks. Vilistlased jagunevad niisama pärisvilistlasteks ja lihtvilistlasteks.

   Tähendus: korporatsioonil on ka auvilistlased.

6. Sisseastuja võetakse lihtliikmeks peale selle, kui ta lubanud on korporatsioonis olevaid sedausi pidada.

   Tähendus: korporatsiooni võivad vastu võetud saada ainult eesti soost üliõpilased.

7. Nelja kuu korporatsioonis olemise järele võib lihtliige pärisliikmeks vastu võetud saada.

8. Lihtliikme pärisliikmeks vastuvõtmiseks on suure enamuse tegevate pärisliikmete poolt olemist tarvis.

   Tähendus: suureks enamuseks nimetatakse 2/3 hääli.

Korporatsiooni juhtimine ja sisemine kord.

9. Tegevate pärisliikmete kogu käes on korporatsiooni tegevuse juhtimine, nagu seaduste andmine ja nende täitmise üle valvamine. Seda kogu nimetatakse konvendiks.

   Tähendus: konvent valib oma liikmete hulgast ühe semestri peale kolmeliikmelise eestseisuse: esimehe, abiesimehe ja kirjatoimetaja. Eestseisus on korporatsiooni ametlik esitaja.

10. Konvendil on õigus selle üleüldise põhikirja põhjal korporatsiooni ühiselus tarvilisi seadusi välja töötada. Seda seaduste kogu nimetatakse kodukorraks.

11. Kodukorra loomine ja muutmine sünnib 2/3 häälteenamusega kõigist tegevate pärisliikmete häältest.

12. Vilistlastesse puutuvaid asju öiendab vilistlaste konvent, kus kõigil pärisvilistlastel hääleõigus on.

13. Vahekord tegevate liikmete ja vilistlaste vahel korraldatakse ühiste - konvendi ja vilistlaste konvendi poolt määratud seaduste läbi.

14. Autülid korporatsiooni liikmete vahel lõpetatakse korporatsioonis.

Korporatsiooni sissetulekud ja kapital.

15. Korporatsiooni sissetulekuks on liikmemaksud ja korporatsiooni vilistlaste ning tegevliikmete annetused.

16. Korporatsioonil on oma põhikapital, mis on puutumata. Põhikapitali määrused võivad ainult konvendi ja vilistlaste konvendi ühist otsust mööda muudetud saada.

Korporatsiooni põhikirja muutmine ja tegevuse lõpetamine.

17. Selle üleüldise põhjuskirja muutmiseks on konvendi, kui ka vilistlaste konvendi ühist otsust tarvis.

18. Otsust selle üeüldise põhjuskirja muutmiseks teeb konvent omalt poolt 2/3 hälteenamusega kõigist tegevate pärisliikmete häältest.

19. Kui korporatsiooni tegevus lõpetatakse, siis otsustab konvent oma varanduste kohta ja täidab need määrused, mis mõnede varanduse osade kohta on tehtud ennemalt. Niipalju kui Korp! Vironia üleüldisest põhikirjast, millest näha on, et konvent nende määruste põhjal laiemas ulatuses võib välja töötada kodukordi, mis reguleerivad nii konvendi tegevust, kui ka teisi küsimusi, mis korporatsiooni juhtimisel tarvis lähevad.

Mis puutub paragrahv 2. pärastissse muutmisse, et seda täiendati sõnadega, et Vironia liikmete kasvatamine sünnib "rahvuslikus vaimus", siis oli see küll ka asutamise ajal juba ette nähtud, kuid taktilistel põhjustel tuli nendest sõnadest loobuda põhikirjas selle tõttu, et avalik toonitamine tookordseis oludes ei olnud lubatav vene võimude poolt ja asutajad pidid arvestama selle õhustikuga.

Selle semestri viimasel konvendi koosolekul tõsteti veel üles järgneva semestri jaoks nii eestseisuse kui ka teiste konvendi ametmeeste valimised. Kuna kinnitamise aegne eestseisus koosnes vanematest liikmetest, kes juba ülikooli lõpetamise ajajärgus olid, siis teatasid nemad konvendile, et nad kõik tagasi astuvad, et endid täiesti järgmisel semestril ülikooli tööle rakendada diplomitöö lõpule viimiseks. Nüüd tuli juba nooremate tegevliikmete hulgast eestseisuse liikmed valida. Et konvendi liikmed seda küsimust põhjalikult läbi kaaluda saaks, keda eestseisuse liikmeiks valida, otsustati valimised jaanuari kuu peale 1901. a. edasi lükata.