28. detsembril 1947. a.: Erialaliste raamatute saabumine Aadu Ritsolt

Armas Aadu!

Sain möödunud nädalal Sinu 6. 12. 47 kuupäeva kandva kirja. Palju tänu selle eest! Siinseis monotoonseis tingimusis on ju iga saabuv sõnum omaette elamuseks. Kahjuks on mul viimasel ajal kirjavahetuses tõsiseid lünki. Eriti eestikeelsed saadetised kipuvad kaduma. Goldfishilt [Endel Kullamaa] pole üle 9 kuu enam ühtegi rida ja Hugolt [Paalman] on ainult üks kaart. Mõlemad peavad aga olemasolevatel andmetel hästi vastu. Benno [vil! Bernhard Talvar, c. 1932/II, endine Bluum] kohta puuduvad teated. Korralikult olen kätte saanud ka ema kaudu raamatud, mis mulle oled välja valinud. Eriti Muti omast leidsin mõndagi kasulikku oma igapäevase töö teoreetiliste aluste tugevdamiseks. Esmakordselt leidsin sealt ka eestikeelseid termineid antud küsimustes. Õhtul, kui on aega raamatusse süveneda, on lambivalgus niivõrd nigel, et silmad lausa valutavad lugedes. Seepärast pole ka saanud Sinu raamatuga lähemalt tutvuda, kuid kevade poole saadan sulle oma arvamuse selle kohta. Kogu selle literatuuri eest Sulle aga suurim tänu!

Muidu kulgeb elu aga eriliste muudatusteta. Kolm aastat on päris ruttu mööda läinud, aga ees on siiski veel liiga palju taolisi päevi. Praegu olen oma "jobbiga" rahul, aga siinseis oludes ei tea kunagi, millal võib sind teatud komandeering hoopis uutesse ja räbalamatesse tingimustesse tabada. Ja selline kindlusetuse tunne ja reisikartus hoiavad närve pidevalt teatud pinge all. Meenutad minevikku ja mõtiskled tuleviku küsimuste valdkonnas. Viimaseid ümbritseb aga tihe uduloor, millest kahjuks ei ulata läbi nägema. Kuid norgu pead veel ei kavatse lasta, sest elus võidelda raskustega on nähvatavasti antud paratamatuks kaasnähteks. Noorusaastad muidugi kaovad ajamerre, aga usk ja lootus tulevikku annavad tahet ja jõudu edaspidisteks pingutusteks. Ja selles üksluises ootusperioodis on eriti häämeel, kui tead, et on sõpru, kes sind ei ole unustanud. Äsja saabus Viktorilt [Rikken] abiellumisteade. Selline kaardike Uurali tingimustes oli eriti kujukas näide tema tähelepanelikkusest. Kolme päeva pärast on taas puhkepäev ja siis kavatsen temale mõned read läkitada.

Uudiste osas on minu kiri Sulle muidugi vähe huvipakkuv. Ära aga pane seda pahaks ja kui mahti saad, siis saada jälle mõni rida teele ja jutusta enda ja sõprade elust ja tööst.

Veelkord Sulle palju tänu raamatute eest! Anna edasi minu parimad tervitused kõigile sõpradele. Nii Sinule kui ka neile kõigile soovin õnne ja edu uueks aastaks - kordaminekut kutsealases töös ja edu perekondlikus elus (või armuasjus).

Veelkord hääd uut aastat!

28. 12. 1947 Arvo