9. novembril 1947. a.: "Onu Suurvee 47. sünnipäeva" tervitus

Armas Aadu!

Saanud sinu 9. augusti kirja, saatsin Sulle vastuse sama kuu 26. päeval. Nüüd pole sinult aga enam mõnda aega midagi tulnud. Ei tea, kas see on olnud tingitud Sinu töörohkusest, või on mõni kiri vahepeal kaduma läinud. Kasutan nüüd pühadest tingitud vaba aega ja saadan Sulle jälle mõned read. Nagu tead, olen nüüd vabrikutööline. Pean ütlema, et see on siiski kergem ja vastuvõetavam, kui töö muutliku ja küllalt karmi kliima juures väljas. Minu praegune tööruum on soe ja töö ise ei nõua erilisi füüsilisi pingutusi. Ainsaks miinuseks on see, et teritamisel tekkivat rauatolmu tuleb ohtralt sisse hingata. Õhtul töölt lahkudes tõmbad seetõttu värsket õhku erilise naudinguga sisse. Aga kevadeni tahaksin küll oma praegust "jobbi" sälitada. Paremat siin leida praegu ei ole, küll aga halvemat. Muidu elu rullub vana rada. Ainult pakke ootame veel suurema igatsusega kui kunagi varem. Käesoleva aasta lõikus ei lahendanud siiski toitlusküsimust positiivses suunas ja isegi suvega võrreldes on olud muutunud veelgi kitsamaks. Õieti tuleb aga selle küsimuse algpõhjust otsida mitte enam lõikusest, vaid juba mujalt. Kasvava huviga jälgin ajalehtedest sündmuste arengut. Nähtavasti kujunevad eelolevad ajad veel küllalt katsumusrohkeiks.

Kui saatsin Sulle oma viimases kirjas teatud raamatute nimekirja, siis olid need mõeldud rohkem minu natshalnikule, kui mulle. Sellest nimekirjast tõmba Hütte igal juhul maha, kui liiga kapitaalne ja kallis teos. Enda jaoks paluksin sinult võimaluse korral aga ühte raamatut (ei ole tähtis, kas vene või eesti keeles), kus võiksin leida vastuse küsimusele, millised peavad olema need instrumendid, mida ma teritan. See on nn. rezhushtshii instrument. Peaasjalikult tuleb mul tegemist teha freeside teritamisega, aga ka rauapuurid ja siis veel rasvjortki [hõõritsad], metshiki [keermelõikamise paketid], golovki [lõikepead] jne. (ei tea nende eestikeelseid nimetusigi). Hammasratastele õige kuju ja nurkade andmine eeldab teatud teoreetilisi teadmisi, aga mul pole kahjuks neid kuskilt ammutada. Mis puutub mm-paberisse ja pliiatsitesse, siis nendega ei maksa sul vaeva näha. Kättesaamisega on siin teatud raskusi ja komplikatsioone ja parem siis üldse selliste asjadega mitte jannata.

Uudist ei tea sulle midagi jutustada. Minu elu rullub ju nii monotoonselt ja ilma eriliste sündmusteta. Huvitavate uudiste allikaks on ikkagi ainult kirjad, aga viimasel ajal olen neid kahjuks õige napilt saanud ja seetõttu puudub ka ettekujutus sõprade elukäigu kujunemisest lähemas minevikus. Kuna käesolevad read jõuavad Sinuni just onu Suurvee 47. sünnipäeva [korp! Vironia 47. aastapäeva] künnisel, siis palun sel puhul temale edasi anda minu südamlik õnnitlus. Mõttes surun sel päeval kõikide sõprade käsi ja soovin Teile kõigile jätkuvat edu kõigis Teie taotlusis. Usun, et klaasi viina juures annad need minu soovid edasi.

9. XI 47. a.    Tervitades Arvo