26. augustil 1947. a.: Paremates tingimustes auto-remont töökojas

Armas Aadu!

Sain mõne päeva eest Sinu kirja 9. VIII, mille eest Sulle suurim tänu. On ju ikka küllalt huvitav kuulda mõni sõna sõprade elu ja saatuse kohta. Ja selles mõttes oli Sinu viimane läkitus eriti märkitabav.

Nüüd mõni sõna oma elukäigust. Kukkumise tagajärjed ei anna end enam peaaegu üldse tunda. Jalg muidugi nõuab mõne aja veel ettevaatust, aga üldiselt ei jäta see õnnetus jälgi minu tervisele. Peale haiglast väljatulekut töötasin edasi endises brigaadis, see kestis kuni möödunud nädalani. Siis õnnestus mul pääseda tööle hoopis uuele alale - nimelt auto-remont töökotta. See on päris suur ja korralik koht. Mina töötan elektrienergia jõul töötaval tööpingil, millel lihvitakse ja teritatakse igasuguseid hammasrattaid, võlle ja muid väiksemaid esemeid. Töö ei nõua üldse füüsilist jõudu. Ainult hääd silma, kindlat kätt ja heledat pead on vaja. Minule on muidugi see ala võõras ja üldse puudub mul ju nn. tehniline soon. Aga see oli parim, mida siinsetes oludes võisin saavutada. Ilmad on meil juba päris karged isegi päikesepaistelisel päeval ja vihma korral meenutavad Tallinnat oktoobris. Soppa on poolest säärest. Mõtted pikast talvest sundisid kõiki oma võimeid, oskusi ja muidugi ka majanduslikke võimalusi suunama parema töökoha otsimise teenistusse. Ja suure õnne kaasabil pääsesingi siis siinsesse Mekasse. Nüüd on muidugi peaküsimus, kuidas seda kohta kinni pidada. Püüan kõigest jõust võimalikult kiiresti omandada vajalikku tööoskust ja pean nentima, et teatud edu on juba olemas. Minu saatus on muidugi meistri käes, kelleks on väga kena mees - Leningradi insener, kes seal juba mõnda aega töötab.

Mis puutub pakkidesse, siis selle eest hoolitseb minu ema. Kuid ka Sinule oleks mul üks suur palve. Seda nimelt kirjanduse osas. Sinule on see ju palju kättesaadavam kui minu emale. Mõningaid raamatuid vajaksin nii enda teoreetiliste teadmiste täiendamiseks, kuid teisest küljest võiksin oma shefile osutada tänuväärt teeneid. Ma ei tea, kas eesti keeles on midagi, mille abil võiksin omandada algteadmisi lukusepa ja treiali ja üldse metallitööde kohta. Minu sheff andis mulle järgmised vajalike raamatute nimed:

1. Katalog na rezhushtshije instrumentõ (Glavstankoinstrument)

2. Spravotshnik metallista (Znamenski)

3. Hütte (proizvodstvennõi)

4. Katalog na obrazivnõe materjalõ (z-da Ilina i drugije)

5. Rukovodstvo po shlifovaniju rezb.

Kui Sul aga midagi muud umbes taolist kätte juhtub, ega ma siis sellest ka ära ei ütle. Ega kõike korraga ka ei ole vaja, hää kui saab esialgu mõne üksikugi. Kui midagi näppu hakkab, siis palun toimeta mu ema kätte, küll ta mulle ära saadab. Hea oleks, kui saaks veel millimeetripaberit, pliiatseid "Konstruktor" ja muid taolisi odavamaid asju, mida iga insener vajab, mida siin aga üldse saada ei ole.

Loodan, et ma Sulle oma palvega liiga palju tüli ei tee. Aga kui saad mind veidi aidata, siis on see suur samm talve raskuste ületamisel.

Sind juba ette tänades

    Parimate tervitustega

26.VIII 1947.    Arvo