19. detsembril 1946. a.: Mälestusi "tuberkuloosist" ja muudest politseiasjadest; talve algus

Armas Aadu!

Sain eile Sinu kirja 8. detsembrist. Palju tänu! Sisaldas päris huvitavaid uudiseid. Saan ju ka kodust emalt sageli sõnumeid, aga ema loomulikult ei tea mulle jutustada sõprade elust ja tööst. Selles mõttes on sinu kirjad alati teretulnud. Või siis [Isik X] on õnnelik isa! Õnnitle teda minu poolt ka! Ma kartsin, et ta nõrgad kopsud ei pea vastu. Ka ma peale komissariaadist lahkumist töötasin mõnda aega puhkekodus [istusin eeluurimisvanglas], siis sealsed arstid [uurijad] väitsid, et tema kopsudel [toimikus] on palju tumedaid plekke. Nad olid huvitatud tema elukommetest, sest sellised tuberkuloosisümptomid [väär poliitiline mõtlemine] nõuavad tekkimispõhjuste analüüsi. Kuna aga mina ei tahtnud ennast sellise meditsiinilise tööga [sõbra järel nuhkimisega] arusaadavatel põhjustel siduda, siis tõin vabanduseks ette oma halve vahekorra [Isik X-ga]. Kuna see ka arstidel teada oli, et ma [konkreetses puhtisiklikus asjas toiminud olin] ja selle tagajärjeks ole terav vahekord ja üksteisega mitteläbikäimine juba Tartu ajast saadik, siis võeti see vabandus ka arvesse. Ka Alf [vil! Alfred Poom, c. 1936/I, endine Bomm] käis end vist sel ajal seal ambulatooriumis ravimas [viibis eeluurimisel], sest sõjaaja vintsutused [oli soomepoiss] ei olnud jätnud mõju avaldamata ka tema tervisele [toimikus]. Mäletan, üks prognoos koostati ka minu abil, aga tema tervisehäired [süüteod] olid võrdlemisi tühised ja seega ravitavad hää tahtmise juures [oli võimalik vangistamist vältida]. Muide, kuhu on jäänud dr. Uuds [vil! Udo Varrand, c. 1932/II, endine Vundr], kas jätkab oma arstipraktikat Tallinnas või on kuskil maal jaoskonnaarstiks? Karla [vil! Karl Sahk, c. 1933/II] töötab ka vist edukalt, lugesin kord lehest tema premeerimisest. Kas veel mõni mees on naise võtnud või õnnelikuks isaks saanud?

Vabanda siis Jüri [Aarand] ees minu nimel, et ma selle kibeda tüdruku [Isik X-i naise] uskusin ja teda nii kahtlustasin [kõlblikuse vastu eksimises puhtisiklikus sfääris]. Kuidas elab Leo [vil! Leo Tiik, c. 1937/I]? Kas Valter [vil! Valter Kutti, c. 1932/II] tegeleb ikka väikeloomakasvatuse küsimustega või on siirdunud uuele tegevusele? Kas Ants [vil! Hans Õunapuu, c. 1935/II] on ka isa või laiskleb?

Enda elust ei ole mul palju uut jutustada. Praegu viibin vist veel viimaseid päevi puhkekodus [laatsaretis] ja arvatavasti kõige lähemal ajal tuleb võtta jälle labidas ja kang pihku. Väljas on küll kõva pakane, kraadiklaas kõigub nii -30o ja -40o pügala vahel, aga mingit paremat tööotsa ei paista kuskilt. Loodan aga raskused ületada esijoones just tänu oma ema suurele abile. Ilma selleta oleks küll vist minu tervis juba otsas olnud. Imestan, kuidas ta suudab hankida selleks vajalikke vahendeid. Seoses sellega on mul sulle veel üks palve. Tuleta palun Villule [Villemson] meelde, et ta tasuks mu emale ära selle summa, mis ta mulle võlgu jäi. Sellega oleks ikkagi kuu-kahe ulatuses mu emal võimalik nii väga vajalikku abi mulle edasi kindlustada. Igavad ja üksildased on minu päevad. Mõtted aga rändavad lõpmatult mineviku ja tuleviku radadel. Selline olek on teatud määral närvesööv ja tüütav. Halb on see, et mul puudub praegu absoluutselt kaasmaalaste seltskond ja emakeeles väljendan mõtteid peaaegu ainult kirjalikult. Hiljuti sain mõned read ka Hugolt [vil! Hugo Paalmann, 1927/I] ja Goldfishilt [vil! Endel Kullamaa, c. 1938/II]. Ka nende tervis peab vastu, ehkki töö on raske.

See kiri jõuab Sinuni vist parajasti uueks aastaks. Seepärast kasutan juhust, et soovida Sulle isiklikult ja sinu kaudu kõigile sõpradele õnne, edu, tervist ja jõudu oma õppe- ja tööülesannete täitmisel, kui ka koduses ja perekondlikus elus. Olgu eelseisev aasta Teile kõigile rõõmu ja päikeseküllane.

    N. Tagil, 19. dets. 1946. a. Head uut aastat!

        Arvo x

Tühjendage üks klaas ka minu terviseks!