Chapter 105. [TRÜK=0%] Lääneriikide kõrgkoolid ja eestlaste hariduspüüdlused Jüri Daniel

Table of Contents
Lääneriikide kõrgkoolide põhijooni
Eestlaste saavutusi lääneriikide kõrgkoolides

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

KVALITEEDIKONTROLLID: 
!_{tkarmo} kontrolligu {jdaniel}-iga telefonitsi, 
  et {jdaniel}-i arvud eestlaste ylikoolil\~opetajate tabelis 
  vastavad arvudele {otrass}-i trykitud lehekyljel 
  __TEHTUD@20000830T014500Z
!_{tkarmo} kontrolligu aritmeetika "kulutused tudengi peal" loetelus
  __TEHTUD@20000830T022258Z
!_{tkarmo} kontrolligu {jdaniel}-i k\"asikirja vastu 
  (_lubades endale pisikesi \~oiendusi keeles, ja ka paaris
    kohas--n\"ait. raamatukogunduses--faktide v\"arskendamist) 
  __TEHTUD@20000830T032643Z
!_kontrollida authorblurb'i
  __TEHTUD{krunnel}@20000920T023239Z
!_kontrollida keelt  
  __TEHTUD{krunnel}@20000920T023239Z
    __siinjuures {krunnel}-i redigeerimise kroonika ja probleemide analyys: 
      ((__TSITAAT))
REDIGEERIMISE KROONIKA

(BO-CNNN_____pagulus_ja_korgh)

20000920T090909Z


OLULISEMAD PARANDUSED LAUSETE KAUPA

* Sissejuhatav l\~oik autori kohta asetseb enne tehnilisi m\"arkusi.
Kui see on samuti albumi jaoks, siis juhin t\"ahelepanu, et tema
s\"unniajas on viga. \~Oiget ei tea (arvatavasti 1923. a.),
sellep\"arast j\"atan paranduse tegemata.

* Kas 'professor emeritus' (italic) v\~oi pigem 'professor emeeritus'
(harilik kiri), nagu on selle nimetuse eestikeelne v\~o\~ors\~onaline
kuju?

* Mitte 'Tartu College', vaid pigem 'Tartu Kolled\vz'.

* "Kohe p\"arast Teist maailmas\~oda" ei olnud ilmselt v\~oimalik
Eestist Kanadasse siirduda. Seda sai teha s\~oja l\~opupoole, v\~oi
siirdus autor n\"aiteks Rootsist v\~oi Saksamaalt p\"arast s\~oda
Kanadasse. Kustutasin s\~ona 'Eesti'.

* Kas 'valdusaega' (raamatus\~ona) v\~oi pigem 'ametiaega' (Eestis
kasutatakse seda)?

* Teadust\"o\"o aluseks olevale neljale elemendile (Leyerle j\"argi)
panin selguse m\~ottes teksti sisse sulgudes numbrid.

* ".et esitleda k\"usimusi \~opitust" - pigem: ".et esitleda \~opitust
v\"alja kasvavaid probleeme" (muidu oleks nagu koolitunnis: \~opetaja
esitab k\"usimusi \~opitu kohta)

* ".kui organiseeritud ja sihilikku (=sihiteadlikku) p\"u\"uet" -
'Sihilik' ei t\"ahenda positiivselt eesm\"argistatut, vaid pigem
pahatahtlikku, kiusakat.

* Kas: "Kui investeering isikusse on selline, et sobiv rollijaotus
kujuneb v\"alja lisaks p\~ohilisele, milleks on pidev liberaalne
hariduslik protsess."? V\~oi: ".et lisaks p\~ohilisele - pidevale
liberaalsele hariduslikule protsessile - kujuneb v\"alja ka sobiv
rollijaotus." Mida kui palju r\~ohutada? M\~olemas variandis on
haridus seatud aukohale ja rollide t\"aitmine teisele plaanile, aga
(1) on akadeemilisem ja vaoshoitum, (2) k\~olab selgemalt,
optimistlikumalt, "ameerikalikumalt", haridus ja rollijaotus on selles
"v\~ord\~oiguslikumad".

* (See ongi v\~o\~orkeelem\~ojulisele tekstile iseloomulik: lausetes
puuduvad selged raskuskeskmed, r\~ohuasetused, v\~oi nad on
ootusp\"arasest positsioonist mujale nihkunud.)

* '\"Ulikooli president' on \~oige Ameerikas, eesti keeles \"oeldakse
'rektor'. 

* Rektor Hutchinsi juures oli tsitaat kujul: ".Hutchins
[Hutchins 1968] n\"agi niisuguse ideaalina."
K\"asitlesin tsitaadi t\"ahistust esialgu sulgudena. Seet\~ottu tekkis
tagapool paranduste k\"aigus (Tr\"assi ja Antiku tsitaatide puhul)
paar analoogilist paigutust, aga ma ei tea, kuidas see tegelikult
v\"alja hakkab n\"agema.

* ".kust s\"o\"odetakse. t\"o\"oj\~oudu \"ari- ja
professionaalmaailma" - Pigem: '\"ari- ja spetsialistide maailma'.

* ".on otses \"uhenduses. valitsusosakondade ja privaatsektoriga." -
Pigem: 'ametkondade ja erasektoriga'. Ka mujal on 'privaat' asendatud
'eraga'. 

* ".arusaamises, et just sealt." - Pigem: 'olles otsustanud, et just
sealt'? ('Arusaamises' t\"ahendaks, et Microsoft teeb k\~oike
s\"ugavas tarkuses.)

* ".nii informaalselt kui ka otseselt" V\~oi: 'nii ametlikult kui ka
mitteametlikult'? 

* Kui Ivy League on mingi k\~orgkoolide \"ule seisva \"uhingu nimetus,
siis sobib panna ta kursiivi (italic'usse). Kursiivis peaksid olema ka
kohanimest ja v\~o\~orkeelsest \"uldnimest kombineeritud nimetused
(Tartu College).

* Lause "jagada antud kooli tudengite koguarv sellesama kooli
aastakulutustega" on eksitav. (Tehete vastused oleksid
k\"umnendmurru-kujulised.) Tegelikult on toimitud vastupidi,
aastakulutused jagatud tudengite arvuga.

* Arvud on "\"ara toodud vaid kahe t\"ahendusrikka numbrini"
t\"ahendab, et rahasummad on \"umardatud kahe t\"uvenumbrini
(significant numbers). 

* Mitte ".\"ulikoolide raamatukogude rivistumise nimekirjas", vaid
nende 'pingereas'.

* Ingliskeelse s\~ona eesti k\"a\"anet on m\~oeldav esitada nii kujul
"Chronicle of higher educationi" kui ka ". education'i". Esimene viis
l\"ahtub t\~oigast, et s\~onas 'education' h\"a\"aldatakse ka
viimaseid t\"ahti, teine on ettevaatlikum ja p\"u\"uab n\"aidata
pealkirja puhast kirjapilti, et keegi ei arvaks, nagu oleks olemas
ingliskeelne s\~ona 'educationi'.

* Kahte moodi k\"a\"anamise v\~oimalus on muide ka tekstis esinevatel
arvudel 30, 40, 60: 'kolmek\"ummet' v\~oi 'kolmek\"ummend',
'neljak\"ummet' v\~oi 'neljak\"ummend' jne.

* ". seab \"ules terve administratiivse struktuuri ja tegevuse" -
Pigem: "n\~ouab omaette administratiivset struktuuri ja tegevust".

* Mitte 'raamatukogude hoiused', vaid 'fondid'. 'Hoius' on pangas, on
rahaline deposiit. 

* ".muuseas k\~orgeksekutiivide (pigem: juhtivt\"o\"otajate) ridades
erasektoris"

* Kas "meditsiinilis-doktoraalsed" v\~oiks olla ka "doktorikraadi
andvad meditsiinilised \~oppeasutused"? Seal, kus m\~oiste kordus,
j\"atsin esialgse variandi alles. 

* "Laiahaardelised" t\"ahistab vist universiteedi universaalsust,
kuigi ilma arstiteaduskonnata. V\~oibolla siis 'klassikalised
\"ulikoolid'?

* Segunenud on 'kooli' ja 'k\~orgkooli' m\~oisted. 'Kool' t\"ahendab
eesti keeles alg-, p\~ohi- ja keskhariduse andjat (ka
kesk-erihariduse). 

* Mis on k\~orgkooli puhul "klasside suurus"? Kas kursuste v\~oi
\~opper\"uhmade, v\~oi hoopis \~opperuumide, auditooriumide? Siin ei
ole parandust tehtud.

* ".audiitorite ja statistilis-anal\"u\"utilise paikapidavuse
kontrolliga." Kas: "Hinnatud on nii ankeetide alusel kui ka
audiitorite abil."

* Kohe ei saa lauset j\"atkata, kuna sisse tuleb raskestim\~oistetav
'statistilis-anal\"u\"utiline paikapidavus'. Kas
'statistilis-anal\"u\"utilise' taga tohib n\"aha m\~oistet
'statistiline anal\"u\"us', mis meenutab arvatavat matemaatikaterminit
statistic analysis? 

* 'Paikapidavus' = validity = seadusj\~oulisus > seadusp\"arasus,
seaduslikkus, vastavus seadustele? 'Valiidsus' on ka 'testisobivus',
testi omadus m\~o\~ota seda, mida ta m\~o\~otma peab, kaudselt niisiis
't\~ohusus'.

* Kas on statistika p\~ohjal anal\"u\"usitud k\~orgkoolide tegevuse
t\~ohusust (v\~oi hoopis selle tegevuse vastavust kehtivatele
seadustele)? Kas lause "K\~orgkoolide tegevuse t\~ohusust on hinnatud
nii ankeetide alusel kui ka audiitorite abil, kasutades statistilise
anal\"u\"usi meetodeid" s\"ailitab v\"aljendatud m\~otte?

* "kujundab. nii stipendiaadid, m\"a\"arangud." S\~onake 'nii' osutab,
et taheti kasutada konstruktsiooni ".nii stipendiaadid kui ka
m\"a\"arangud, medalid kui ka toetused" Lihtsam variant:
".stipendiaadid ja m\"a\"arangud, medalid ja toetused".

* 'M\"a\"arang'  n\"aib olevat award - 'autasu; stipendium' (kas
\"uksk\~oik kumb, v\~oi selles kontekstis siiski rohkem stipendium?)  

* \~Oppej\~oududel v\~oivad ju olla ka 'uued toolid' ehk istmed, kuid
selles lauses on siiski m\~oeldud '\~oppetoole' ehk kateedreid.

* Lause. Kas: "Tung paremusele viivate muutuste poole ja sellega
kaasnev v\~oistlus kujundab k\~orgkoolides stipendiaadid ja
stipendiumid, medalid ja toetused." v\~oi hoopis kahest lausest kokku:
"Tungiga paremusele viivate muutuste poole kaasneb niisiis v\~oistlus,
mille tulemustest olenevad \"uli\~opilaste jaoks stipendiumid, medalid
ja toetused, \~oppej\~oudude jaoks omakorda aga edutamisv\~oimalused,
auhinnad, aukraadid, fondid."

* "Sellest on sageli v\~orsunud olukord." - Pigem: "Nii on sageli
tekkinud olukord."

* ".kuid kellel on v\"ahe kannatust \~opetada." Et t\"uvis\~ona
'kannatama' j\"argmises lauses kordub, tegin asenduse ".ei ole eriti
huvitatud. \~opetamisest."

* 'spetsialiseerimine' toimub \~opetamisel, 'spetsialiseerumine'
\~oppimisel

* K\~orvuti on v\"aljendid 'raamatu k\"asitluse perioodil' ja
'kirjutamise ajaks' - \"uks neist on liigne. Kuna k\"asitletav periood
(1950-72) l\~opeb ilmselt enne kirjutamise aega (ilmunud? 1975), siis
piisab s\~onadest 'raamatus k\"asitletud perioodil'.

* "Tr\"ass puudutab (pigem: loetleb, nimetab, vaatleb v\~oi k\"asitleb
- ei tea ju, kas l\"uhidalt v\~oi pikemalt) eesti \~oppej\~oude."

* Mitte "\"ule 2700 isiku ulatav", vaid 'ulatuv'. 'Ulatama' on
praegusel ajal 'andma', 'ulatuma' on 'k\"u\"undima'. Eesti ajal polnud
sellist vahet veel kujunenud.

* Mitte 't\"uhines', vaid 't\"uhjenes'

* 'mittekasutaotlev organisatsioon' pro 'mittetulundusorganisatsioon'

* ".Tartu Instituudile, arhiivile." Kas "Tartu Instituudile ja selle
arhiivile"? 

* "Lisaks on Bibliograafia Klubi." - Kus? Pigem vist: "Peale selle
tegutsevad kolled\vzi juures Bibl."

* Loodetavasti t\~oepoolest 'bibliograafia', mitte 'bibliofiilide'.
(Kahtlus tuleb sellest, et bibliofiilidel on Eestis oma klubi v\~oi
klubisid, aga bibliograafiaklubisid meil pole.)

* "Selliste p\"u\"udluste kandjaks." Vahelduseks: 'aadete'.

* "\"Uhiskondlik elu. voolib inimorganismi." Kas mitte inimisiksust?

* "k\~orgkoolid on \"uheks \"uhiskonna p\"u\"udeks" - pigem:
'vahendiks'
      ((/__TSIITAAT))
!_{tkarmo} analyysigu {krunnel}-i redigeerimise kroonikat, 
  tehku vajalikke muudatusi tekstis selle alusel ja pangu 
  "murepunktide" lehtrisse see, mis veel lahtine
  __TEHTUD@20000928T010259Z

MUREPUNKTID
!_{jdaniel} peaks ostust langetama j\"argmistes punktides ylaltoodud
  redigeerimise kroonikast
  (_need on ainsad punktid, kus {tkarmo} ei saanud ise vastust anda):
  ((__TSITAAT))
     * Kas: "Kui investeering isikusse on selline, et sobiv
     rollijaotus kujuneb v\"alja lisaks p\~ohilisele, milleks on pidev
     liberaalne hariduslik protsess."? V\~oi: ".et lisaks p\~ohilisele
     - pidevale liberaalsele hariduslikule protsessile - kujuneb
     v\"alja ka sobiv rollijaotus." Mida kui palju r\~ohutada?
     M\~olemas variandis on haridus seatud aukohale ja rollide
     t\"aitmine teisele plaanile, aga (1) on akadeemilisem ja
     vaoshoitum, (2) k\~olab selgemalt, optimistlikumalt,
     "ameerikalikumalt", haridus ja rollijaotus on selles
     "v\~ord\~oiguslikumad".  
  ((/__TSITAAT))
  ((__TSITAAT))
     * ".nii informaalselt kui ka otseselt" V\~oi: 'nii ametlikult kui
     ka mitteametlikult'?
  ((/__TSITAAT))


Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Lääneriikide kõrgkoolide põhijooni

Käesolev essee põhineb ühe seltsivenna kogemustel, kes varsti pärast Teist maailmasõda Kanadasse siirdus. Alljärgnevad mõtted, ideed ja järeldused on ülikooli õppejõuna töötanud isiku isiklikud arvamused kõrgemast haridusest ja kõrgkoolidest demokraatlikes ühiskondades, peaasjalikult Põhja-Ameerika haridussüsteemis.

Selle essee otstarbeks mõistame kõrgkoolide all neid, mida läänemaailmas kutsutakse ülikoolideks (USA-s ka kolledzhiteks), ja mille lõpetamiseks on vajalik vähemalt bakalaureuse kraad. Ülikoolid on põhiolemuselt teaduse tuletamise ja arendamise ning selle edasiandmise institutsioonid. Seega on neil kaks suundamääravat ülesannet: uurimistöö ja tulevastele põlvedele teadmiste ja oskuste õpetamine. Tasakaal uurimise ja õpetamise vahel erineb nii ülikooliti kui ka nende sisejaotuste (fakulteetide ehk teaduskondade) kaupa. Lisaks toimivad erinevates ühiskondades kõrgkoolide struktuurile, eesmärkidele ja kavadele usulised ja poliitilised erimõjud.

Prestiizhikamad ülikoolid on teaduse arendamisel juhtivateks organisatsioonideks, kuid nad pole ainsad. Demokraatlikus riigis võib igaüks uurimisega tegeleda, ja nii valitsused kui ka erasektor on edukalt teadust arendamas. Kuna tavaliselt on ülikoolides asuvatel teaduritel suurem vabadus oma uurimistöö suundi valida ja läbi viia, ilma et välishuvid neid eriti segaksid, siis saavad nad ülikooli "hõlma all" tegutseda suhteliselt vabalt. "Puhta teaduse" saavutamiseks on see olulise tähtsusega. Sellega peetakse traditsiooniliselt kaitstud ametiaega, mille professor välja teenib, põhiliseks ülikooli õppejõu ja uurija õiguseks. Siin tuleks mainida, et näiteks Kanadas ja USA-s on enamikul kõrgkoolidel viieaastane katseperiood ja ranged kvalifitseerimisprotseduurid enne püsiva koha (tenure'i) saamist.

Teaduse arendamise või uurimistöö aluseks on vähemalt neli elementi [Leyerle 1976]: intellektuaalne uudishimu, õppimine, loov vaim ja töö. Põhiliselt nõuab uurimine vastust küsimusele "miks?". Kuigi uurimist alustab intellektuaalne uudishimu (1), on selle vajalikuks eelduseks sügav arusaamine ja teadmised antud alal. Seega vajab uurimisprotsess põhjalikke teadmisi sellest, mis on juba otsitud ja leitud, uuritud ja seega õpitud (2). Loov vaim, leidlik mõtlemine ja mõtlemise kvaliteet (3) on vajalikud selleks, et esitleda õpitust välja kasvavaid probleeme. Nagu iga loov tegevus, nõuab ka uurimistöö emotsionaalset osavõttu, mis annab tugeva motivatsiooni püsivaks panuseks ja sihikindlaks tööks (4).

Kõrgkoolide teine peamine ülesanne on teadmiste edasiandmine neile, kes on huvitatud nende edasiarendamisest või õpitud oskuste ja teadmiste praktilisest rakendamisest vastavalt antud ühiskonna vajadustele.

Filosoofiliselt: kõige õilsamate ja humanitaarsemate ideaalide ja sihtide alusel võiks kõrgharidust defineerida kui organiseeritud ja sihiteadlikku püüet aidata inimest intelligentsuse poole, arusaamise ja arukuse poole. Seega, liberaalse hariduse eesmärgiks ei peaks olema toota demokraate ega kristlasi, kommuniste ega shoviniste, ärikaid ega sõjamehi, ega muid kloone-mudeleid - haridusprotsessi eesmärgiks on iga üksikisiku terve olemuse tuletamine ja arendamine, kõigi tema potentsiaalide soodustamine ja täitmine. Arusaadavalt on arste, advokaate, insenere, õpetajaid ja teisi spetsialiste vaja igas ühiskonnas, ja seega on nende "tootmine" loomulik ja vajalik tegevus. Samas aga ei peaks eesmärgiks olema võim ja jõud, vaid küps mõtlemine ja arukus - intelligentsus, inimlikkus ja lai silmaring. Utoopiline? Võib-olla, ent sihid peavad olema kõrgele seatud. Muidugi toimib säärane ideaal vähem, kui filosofeerijad kõrghariduse teadlased seda näha tahaksid. Tihti on ta peidetud teiste, pragmaatilisemate sihtide taha.

Põhja-Ameerikas tõi jõukuse ja võimu saavutamise tendents 20. sajandi teisel poolel kaasa sihi "investeerida isikusse" kui ühte tarvilikku osasse ühiskondlikus masinavärgis. Mida arenenum on masin, seda keerulisemad ja täpsemad on tema osad. On loogiline, et iga ühiskond vajab teatud tarvete tootmist ja nõuete ning vajaduste rahuldamist. Seega on arusaadav, et antud ühiskond loodab elanikelt vastavate rollide täitmist. Kui investeering isikusse on selline, et sobiv rollijaotus kujuneb välja lisaks põhilisele, milleks on pidev liberaalne hariduslik protsess, siis on kahtlemata tehtud suuri edusamme.

Ideaalselt peaksid demokraatliku ühiskonna ressursid olema suunatud terve rahva arengule, milles laste, noorte ja ka vanemate haridus on pidev protsess. Endine Chicago Ülikooli rektor Hutchins [1968] nägi niisuguse ideaalina "õppivat ühiskonda". Reaalsuses on seda näha paraku ainult piiratud ulatuses. Kuigi on selgeid näiteid - allpool räägime muuseas St. Vincent College'ist Pennsylvanias ja King's College'ist Nova Scotias - sellise filosoofia rakendamisest, ei ole see praktilistel põhjustel kahjuks saanud üldiseks tavaks.

Filosoofia investeerida isikusse kui ühte vajalikku osasse ühiskonna-masinas on loonud olukorra, kus kõrgkoolid on muutunud "personaalkontoriteks", kust söödetakse diplomeeritud tööjõudu äri- ja spetsialistide maailma. Mõned selles suhtes hästi viimistletud kõrgkoolid on otses ühenduses vastavate ametkondade ja erasektoriga. Näiteks on Microsoft tihedas ühenduses Waterloo Ülikooliga Kanadas, olles otsustanud, et just sealt on tal otstarbekas komplekteerida oma tarkvarainseneride koosseisu. Samas on kõrgkoolid ühenduses keskkoolidega õpilaste valiku ja akadeemiliste nõudmiste suhtes.

Lisaks kasutavad kõrgkoolid nii informaalselt kui ka otseselt endiste lõpetajate võrku. Seega näeme, et kõrgkoolid, õppekavad, õpetajad ja juhtkond on tugevate väliste mõjutuste all - ühiskondlikud organid räägivad kaasa selles, mida kõrgkoolid peavad või ei pea "tootma". See on eriti märgatav kõrgkoolides, kus majanduslik toetus tuleb mõõduandvalt riigi (provintsi, osariigi, föderaalvalitsuse) eelarvest. Säärased suhted on oluliseks teguriks, miks teatud kõrgkoolide lõpetajatel on suhteliselt paremad väljavaated tööturul.

Eraülikoolid, mis vähem olenevad riiklikust toetusest ja mille rahaline kindlustus tuleb üldiselt vilistlaste ja erasektori kaudu, saavad oma sihte ja suundi julgemalt niihästi säilitada kui ka arendada, ilma et poliitiline olukord neid liiga kergesti mõjutaks. Ivy League'i Harvard, Yale ja Princeton näiteks mitte ainult et on oma programmides eesrindlikud ja uuenduslikud, vaid ka naudivad "koorekihti" nii tudengite kui professuuri osas. Stipendiumid erakordselt andekatele tudengitele on väga kõrged ja palgad vajalikele uurijatele ja õpetajatele on maailma kõrgemaid. Ei ole ime, et nende kõrgkoolide lõpetajad on kolmkümmend protsenti kõrgema sissetulekuga kui enamik teisi, ja et peale selle on pooled volinikud USA tähtsamates filantroopilistes sihtasutustes tulnud Harvardist, Yale'ist või Princetonist [Sanford 1964]. Kuigi need kolm on eeskujulikud näited, leidub nii USA-s kui ka Kanadas (ja muidugi Euroopas) teisigi väga kõrge kvaliteediga ülikoole. Kanadas ei ole küll Harvardi-laadseid eraülikoole, on aga väga hea kuulsusega, provintside poolt toetatud kõrgkoole nagu Toronto Ülikool, McGilli Ülikool Montréalis ja Queen's Lõuna-Ontarios.

Ei ole ime, et ülikoolid, mis tunduvalt varieeruvad suuruse ja maine poolest, varieeruvad ka kulutuste poolest tudengi kohta. Kui jagada antud kõrgkooli aastakulutused sellesama õppeasutuse tudengite koguarvuga, nagu seda näitab veebis saadaolev kõrgkoolide statistiline andmestik 1999-2000. a. kohta, leiame järgmisi näiteid (arvud on antud USA dollarites ja ümardatud kahe tüvenumbrini):

Siinjuures ei tohiks liialt rõhku panna USA ja Kanada kulutuste erinevusele, kuna suhted ülikoolide ja valitsuste vahel on eri riikides erinevad: raamatukogude ja laborite külastaja näeb ainsa hetkega, et Kanada ülikoolide materiaalne baas ei ole maha jäänud USA pisikooli omast, nagu seda võiks ekslikult järeldada ülaltoodud dollariarvude toorvõrdluse alusel.

"MacLean's annual ranking" (millest pikemalt juttu allpool) näitab, et Kanada n.-ö. vaesemad kõrgkoolid, nagu Brock University ja University College Cape Bretonis, kulutavad tudengi peale umbes poole sellest, mida kulutavad jõukamad Toronto ja Queen's.

Muidugi on läänemaailmas sadu prestiizhikaid kõrgkoole. Igas USA osariigis asub vähemalt üks väljapaistev ülikool. Ainuüksi Kalifornias leidub mitu maailmakuulsat: California Tech, Stanford, UCLA, USC. Kanadas võiksid lisaks eelpoolnimetatuile tähelepanu pälvida University of Alberta, University of British Columbia ning Université de Laval.

On huvitav mainida, et ülikoolide raamatukogude pingereas on USA-s ning Põhja-Ameerikas eesotsas üldiselt enam-vähem samad nimed: "Chronicle of higher educationi" 1998-99 raamatukogude tabeli kohaselt, mis on välja antud 2000. a. suvel, asub esikohal Harvard, millele järgnevad Yale, Stanford ja Toronto.

Lugejal võib jääda mulje, et eriti USA kõrgkoolid oma suurte erinevustega majanduslikus toetuses, kvaliteedis, programmides ja kuulsuses on ilma erilise üldplaanita ja ühiskonna juhtimiseta. Kuigi see on nende demokraatliku vabaduse üks olulisemaid erinevusi paljudest teistest maadest, leidub siiski teatud surveid, seadusi ja mõjusid, mis (ilma otsese kontrollita) seavad piirijoone haridusministeeriumide ja vastavate nõukogude kaudu.

Põhja-Ameerikas ja ka mujal demokraatlikes riikides võistlevad kõrgkoolid omavahel, et saavutada juhtiva intellektuaalse ja uurimiskeskuse staatust. Näiteks on nii Kanadas kui USA-s kehtestatud vastav hindamissüsteem. Ülikoole liigitatakse viimistletud kriteeriumide alusel. Selle järgi võib üks ülikool olla parim uurimistööde osas ja magistri- ning doktorikraadide väljaandmise rohkuses, teine aga samal ajal mingi teaduskonna õppeedukuse ja tudengite rahulolu poolest. Selline võistlus nõuab omaette administratiivset struktuuri ja tegevust, et värvata kõige andekamaid noori ja täita vastavate alade professuurid kõige kuulsamate nimedega.

Kanadas on ennast maksma pannud iga-aastane erasektori uurimus "Maclean's annual ranking", mis avaldatakse üleriikliku levikuga nädalakirjas "Maclean's". Konkurentsi kriteeriumideks on tudengite kontingendi kvaliteet, samas seminaritoas töötava õpperühma suurus (üldiselt mida väiksem, seda parem), õppejõudude tase, finantsid, raamatukogu fondid, raamatukogudele suunatud kulutused ja kõrgkooli üleriiklik maine (muuseas juhtivtöötajate ridades erasektoris). Hindamine toimub kolmes kategoorias: (a) doktorikraadi andvad meditsiinilised õppeasutused (näit. Alberta), (b) klassikalised, kuid ilma arstiteaduskonnata suured ülikoolid (näit. Toronto põhjaserval asuv York) ja (c) peamiselt bakalaureuse-tasemelised väikesed ülikoolid (näit. Acadia). Kanada haridussüsteem näitab üles märkimisväärset stabiilsust: kuus aastat järjest on "Maclean's" kinnitanud Toronto Ülikooli esimesele kohale meditsiinilis-doktoraalses kategoorias, ja üheksa aastat järjest Mount Allisoni esimesele kohale väikeste ülikoolide kategoorias.

Suurbritannias kontrollitakse kõrgkoolide kvaliteeti süstemaatiliselt National Information Services and Systems (NISS) egiidi all umbes üks kord iga viie aasta järel. Viimases (1996. a.) hinnangus vaadeldi kuutkümmend üheksat ainet--itaalia filoloogia, filosoofia, muusika, sotsioloogia, tsiviilinseneriteadus, füüsika jne. Igal ainel on oma tabel, kus on toodud seda ainet pakkuvad õppeasutused ja nende kvaliteet seitsmepallilise skaala järgi. Kõrgkoolide tegevuse tõhusust on hinnatud ankeetide alusel. Hindamine omaltpoolt on kontrollitud nii audiitorite kui ka statistilise analüüsi abil. Uurimus aitab suunata üldist hariduspoliitikat, kuna Suurbritannia kõrgkoolid (kusjuures Oxford-Cambridge ei ole enam aastakümneid olnud erandiks) on finantsiliselt tunduvalt valitsusest olenevad.

Tungiga paremusele viivate muutuste poole kaasneb niisiis võistlus, mille tulemustest olenevad üliõpilaste jaoks näiteks stipendiumid ja autasud, medalid ja toetused edasiõppimiseks (nn. assistantship'id), õppejõudude jaoks omakorda aga edutasmisvõimalused, auhinnad, aukraadid, fondid, uued õppetoolid, teadlaste organisatsioonid, kinnised ühingud jne.

Nii on sageli tekkinud olukord, kus väljapaistvaks õppejõuks peetakse seda, kes avaldab oma uurimistulemusi kõrgtasemega teaduslikes ajakirjades, kes eelistab magistrante ja doktorante, kuid ei ole eriti huvitatud nende tudengite õpetamisest, kes pole endid pühendanud teadusele. Seega võib teine tähtis kõrgkooli ülesanne - õpetamine - kannatada.

Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgkoolide ülesandeks anda arukust ja arendada intelligentsust, mis sisaldab kriitilist mõtlemist ja arutlemist vastava ühiskonna olukorra üle, et aidata kaasa selle kultuuri arendamisele. Seega ei püüa lääne tsivilisatsioon mitte üksnes täita inimeste põhilisi vajadusi, vaid ta respekteerib väärtusi, mis kasvavad lääne tsivilisatsiooni juurtest, ja ootab ülikoolidelt nende väärtuste edasikandmist [Sanford 1964].

Ehkki ülikoolide üheks põhiliseks ülesandeks on olla ühiskondlike ideaalide kandjad ja arendajad, näitab tegelikkus, et kuivõrd maailm, mis muutub järjest komplitseeritumaks organismiks, nõuab üha enam spetsialiseerumist, siis tekib olukord, et tudengid, kes esimesest õppeaastast alates spetsialiseeruvad kitsale tehnoloogilisele alale, puutuvad oma õpingute ajal üha vähem kokku humanitaarainetega. Nii kipub ulatuslikum arusaamine maailmast ja inimkonnast jääma puudulikuks. "Produkt", keda toodetakse ülikoolides ja treenitakse teatud osa mängima, võib end sageli leida kiiresti muutuvas maailmas oskustega, mis on juba aegunud. Teda päästab ainult tema arukus ja silmaringi laius - ja liiga varajane spetsialiseerumine võib osutuda liiga kitsaks. Haridus, mis eksklusiivselt liiga vara püüab sisendada spetsiifilisi oskusi ja teadmisi, isegi kui need on sotsiaalsete ja kultuuriliste sihtidega, on erinev sellest, mis püüab arendada üksikisikut tema potentsiaalide täiuslikustamiseni [Sanford 1964].

Samas teame, et on küllalt ülikoole, kus enne kindla eriala valimist õpitakse bakalaureusekraadi ulatuses laiema haardega programmi alusel, ja alles siis siirdutakse kitsamate spetsiaalsuste juurde. USA-s on teatud erialadel (nende hulgas arstiteadus ja õigusteadus) programmi läbimise eelnõudeks nelja-aastase kolledzhi bakalaureuse-kraadi omamine või nn. eelprogrammi lõpetamine. Mõlemal juhul on olemas küllaldane vabadus ainete valikus, ja seega saadakse liberaalsema põhjaga ettevalmistus.

Toome kolm näidet kõrgkoolidest, kus püütakse hoiduda liigsest spetsialiseerumisest ka teatud spetsiifilise ala õppimisel. Kasutame näidetena kõrgkoolide nõudeid füüsiku väljaõpetamisel nelja-aastase aspirantuurieelse programmi järgi.

Ülim spetsialiseerimine küsib: "Mida peavad inimesed teadma, et elada meie praeguses maailmas ja katsuda seda alal hoida?" Sellises hariduses valitseb tendents juhendada, treenida ja voolida üksikisik vastavaks antud ühiskonnale, kultuurile ja tsivilisatsioonile. Kuivõrd see korda läheb, teeb see inimesi üksteisele sarnasemaks.

Liberaalsem vaade ei küsi niivõrd, mida isik peaks teadma või tegema, kuivõrd seda, missuguseid omadusi ta peaks saavutama. See vaade võtab arvesse, mida isik endast kujutab, ja oletab, milleks ta võiks saada, ning progressi mõõdetakse isiksuse muutuste najal. Selle vaate pooldajad ei eita, et isik peab sotsialiseeruma ja oma tsivilisatsioonis kohanema. Aga nad eeldavad, et hästiarenenud isik kohaneb omapärasel, talle iseloomulikul viisil; et ta avaneb ja muutub ning küpseb komplitseeritud olevuseks, seega teistest erinevaks; ja et ainult osa temast tegeleb ainuüksi moodsa maailma elu nõuetega. Niisuguse vaate kohaselt isiku areng küll kohandab teda ühiskonnale ja keskkonnale, samuti võimaldab tal kasutada antud kultuuri enda vajaduste rahuldamiseks, kuid lisaks sellele on ta võimeline ka ühiskonna tekitatud olukordi kritiseerima ja loova tegevuse kaudu paremaks muutma [Sanford 1964].

Põhja-Ameerika kõrgkoolid on enamasti mõlema vaatevinkli või voolu esindajad. Kaldumine liialt ühele poole annab kitsamaid oskusi, ja kaldumine teisele poole võib kaasa tuua raskusi tööturul.

Niisiis on vaba maailma kõrgharidus selle suhteliselt lühikese ülevaate põhjal väga mitmekesine, kuid sihikindel; muutuv, kuid täis traditsioone; dünaamiline, kuid kindla struktuuriga; ühiskonna poolt mõjutatud, kuid küllalt iseseisev; ideaalsust kandev ja otsiv, kuid pragmaatiline - ja ennekõike suure osatähtsusega ühiskonna osa.