Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
{tkarmo} kirjutagu midagi SGML "authorblurb" elemendi ossa.
{tkarmo} saagu paremaid statistilisi andmeid Saksamaa koondise suurusest {oaule} käest.
Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Ehkki Vironia, kui korporatsiooni, tegevus sündis Austraalias alles pärast Teist maailmasõda, esimese viroonlasena jõudis Austraaliasse 1926. a. vil! Arnold Lints (c. 1914/II) Sydneysse, kus ta suri 1945. a. Vil! Lintsi lesk oli järgnevate aastate jooksul Austraaliasse maabuvatele viroonlastele silmapaistvalt külalislahke.
Samuti Vironia eelajalukku kuulub b! vil! Eugen Liibus (c. 1936/I), kes asus Sydneysse 1937. a. ja varsti ka abiellus hilisematel aastatel hästi läbilöönud eestlasest maalikunstnik Vaike Sabbi'ga. b! vil! Liibus suri veresoone lõhekemise tagajärjel 1945. a.
Austraalia koondise tekkimine ja areng on ajaliselt seotud eestlaste massilise väljarändamisega pärastsõjaaegselt Saksamaalt. Esimesena selles laines maabus märtsis 1948. a. vil! Voldemar Leinbok (c. 1934/II). Samas laevas kohtus ta vil! Anton Pank'a (c. 1921/I), kes maailasõdade vahel oli Vironiast juhtserina välja langenud. Saksamaa koondise 14. detsembri 1948. a. konvendiotsuse kohaselt sai vil! Leinbokist Austraalias asuvate viroonlaste ametlikuks esindajaks kuni Austraalia koondise asutamiseni.
Teisi viroonlasi saabus 1949. a. Koondise hälliks kujunes Sydney, kuhu suurem osa Austraaliasse asunud viroonlastest rajasid oma uued eluasemed pärast kaheaastast sundaja teenimist valitsuse poolt määratud kohtadel. Seega sai Sydneysse kuus viroonlast, Adelaide'i kolm, Canberrasse üks ja New South Wales'i maalinna Wagga Waggasse üks. Kaugemale jäi vaid Endel Savik (c. 1926/II), kes asus läänerannikul, Perth'is.
4. detsembril 1949. a. toimus Sydney Eesti Majas esimene koondise koosolek, millest võtsid osa J. Lenzius, E. Kompus, V. Pikk, E. Liibus, V. Leinbok, L. Peedo ja A. Aavelaid. Seenioriks valiti V. Leinbok ja scribaks L. Peedo. Samal koosolekul taasühines Vironiaga endine pärisliige Anton Pank.
Algaastail aeti konvendi asju teatud informaalsusega: liikmemaksude korjamise asemel saadi vajalikud summad kokku repardi korras, vahetevahel jäeti seenior valimata ja koosolekuid ei protokollitud. Hiljem aga hakkas kostma hääli kõvema korra sisseseadmise kasuks. Koondise koosolekul 1. desembril 1956 võeti ühel häälel vastu vil! A. Aavelaiu poolt väljatöötatud kodukord. Kodukorra üks peamisi sihte oli anda väljaspool Sydnet asuvatele seltsivendadele pidev informatsioon Vironia eluavaldustest üleilmselt, samuti anda neile posti teel kaasarääkimise ja kaasahääletamise õigus päevakorra küsimustes.