Chapter 47. [TRÜK=100%] Üle Atlandi (D): Ühendriikide Lääneranniku Toimetus

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED PUNKTID ETTE)
* @20001122T223056Z
  __{toomas.karmo}
    täiendas {mati.otsmaa}{tkarmo}@20001119T210000Z@Tartu-College
    vestluses saadud infi näol
* <20000924T031443Z
  __{toomas.karmo} koostas algvariandi


KVALITEEDIKONTROLLID: 
!_{tkarmo} kontrolliga soravust 
  __TEHTUD@20000924T025557Z
!_{oschihalejev} kontrolligu keelt, 
  kirjutades oma parandusi veebilt tõmmatud poognatele
  __TEHTUD@200011umbesumbesumbes
!_{tkarmo} insereerigu {os}-i parandused
  __TEHTUD@20010710T033205Z
!_{tkarmo} kontrolligu fakte, 
  kaasaarvatud (alb1990 vastu) nimed ja coetused
  __TEHTUD@20000924T031443Z
!_{tkarmo} kontrolligu {w.hiir}-e tsitaadi täpsust  
  __TEHTUD@20010710T034927Z  

MUREPUNKTID:
__hea oleks saada m\~oningaid fakte koondise arengust
  paguluse l\~oppaastail
  __eriti tuleks selgitada vendluste tekkimine 
    ja raskuspunkti ylekandmine Los Angelesest San Fransiscosse

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Kalifornia on läbi oma koloriitse ajaloo, 1848. a. kullamaaniast kuni tänapäeva Siliitsiumi oru punktkommitamisteni, meelitanud seiklushimulisi idast. Seega on vist loomulik, et nii vara kui 1924. a. oli Kalifornias väike viroonlaste kontingent - John (Juhan) Ostrat (c. 1921/I), Vello (Voldemar) Saul (c. 1922/I), Karl Jänes (c. 1922/II) ja Johannes Lauba (c. 1922/II). Viimased kolm pöördusid aasta pärast tagasi Eestisse, kuid esimene ajas tugevad majanduslikud juured Põhja-Kalifornia mulda, aitas pärast Teist maailmasõda ehitada ülese eesti San Fransisco pagulaskonna ja osutus USA lääneranniku koondise aktiivseks liikmeks. Vil! Saul saabus uuesti Kaliforniasse oma perega Rootsist 1958. a. Varaselt Kaliforniasse asuvate hulka kuulus ka vil! Peter Leoke (c. 1913/II; langes enne surma Vironiast välja), kes oli 1941. a. esimene viroonlane Los Angeleses.

Massiline sisseränd toimus siiski Kalifornias, nagu mujal USA-s, mõni aasta pärast Teise maailmasõja lõppu.

Paguluse algaastail olid Kalifornia viroonlased USA koondise liikmed, seega New Yorgi piirkonnas asuvale eestseisuse alluvuses. 1957. a. novembris Los Angelese Eesti Majas, konvendi koosolekul enne perekonnaõhtut aastapäeva pidustustel, seisis päevakorras esmakordselt oma koondise asutamise küsimus. 1959. a. aastapäeva pidustuste kaatripäeval vil.! Elmar Reimo (c. 1927/II) juures Claremontis, Los Angelese maakonna idapiiril, võeti vastu üksmeelne otsus koondise asutamiseks. Lõplik formaalne otsus aga tehti Los Angeleses 5. veebruaril 1960, konvendi koosolekul, mille juures olid vil! sv! Peter Leoke, Toomas Kuldvere (c. 1921/II), Edward Mõru (Marue) (c. 1924/II), Aleksander Massakas (c. 1925/I), Verner Mossa (c. 1926/II), Elmar Reimo, Walter (Valter) Hiir (c. 1936/II) ja Valdur Kuks (c. 1958/I, vastu võetud USA-s). Kirjalikult esitasid oma seisukohad vil! Jaan Kannelaud (c. 1918/II) San Fransisco piirkonna viroonlaste nimel, vil! Johannes Hannibal (c. 1928/II) Seattle'i viroonlaste nimel ja vil! Elmar O. Leoke (c. 1914/II). Uut rajatist peeti USA koondise allkoondiseks, kelle liikmed jäid endiselt USA koondisesse, kuid tegutsesid autonoomselt kodukorra alusel. (Hilisematel aastatel räägiti küll informaalselt nii "USA idaranniku koondisest" kui ka "USA lääneranniku koondisest", nagu oleks tegemist kahe paralleelse juriidilise isikuga.) Esimeses eestseisuses sai seenioriks vil! A. Massakas, subseenioriks vil! Leo Peedo (c. 1937/I) ja scribaks vil! V. Hiir.

Kuuekümnenda aastapäeva tähistamise juures, kohalesõitnud Seattle'i ja San Fransisco liikmete kaasabil, peeti esimene lääneranniku vennastuspidu. Trükitud laulutekste kinkis Toronto koondis. Värvirapiirid vennastamiseks tulid Heidelbergist. Eestseisus esines pr. A. Massakase õmmeldud särpides ja tema äsjaõmmeldud lippude juures. Muu koondise atribuutika oli juba varem muretsetud: 1958. a. novembris võeti kasutusele lihtliikmete Jaak Reimo (c. 1958/I) ja Valdur Kuksi valmistatud vapp ja 1959. a. novembris pr. Massakase õmmeldud lipud.

Silmapaistva täpsuse ja otsekohesusega kirjeldas vil! Hiir 1961. a. maikuus lääneranniku ja õieti terve pagulusajastu Vironia struktuurilisi probleeme (kirjas [Vironia 1961] toimetusele, mida toimetus ka oma veergudel avaldas):

Ilma pikema sissejuhatuseta luba öelda, et Vironia seisund praegusel momendil on kõike muud kui hiilgav. Arvuliselt on meid küll 250-300, kuid enamiku meie liikmeist moodustavad need, kelle tudengiaastad juba ammu seljataga. Mul puuduvad praegu täpsed andmed, kuid kardan, et meie koosseisust moodustavad vähemalt 50% mehed, kes ületanud 50. eluaasta. Neist omakorda vahest 30% isegi 60-nda. Edaspidised aastad suurendavad seda aastate koormust veelgi. Samas noorte juurdekasv on peagu märkamatu.

Sellest tingitult puuduvad meil tegevkonvendid ja Vironia on praegu vilistlaste koondiseks, mitte aga üliõpilasorganisatsiooniks, kelle ülesandeks eesti akadeemiliste meesnoorte organiseerimine.

/ ... /

Teie Torontos olete õnnelikus seisundis selletõttu, et enamik teie perest eluneb kompaktselt koos, milletõttu osutuvad võimalikuks koondise üritused. Kuidas on aga lugu teiste koondistega? Meil näiteks on 25 meest, kuid koos käia saavad neist ainult 10, kuna ülejäänud on hajutatud laiali Põhja-Kalifornias, Oklahoma ja Texase osariigis. Ainukeseks võimaluseks nendega sidet pidada on ringkirjad ja isiklik kirjavahetus.

USA Koondise perest käivad New Yorgis tavaliselt koos 8 meest. Stokholmis saavad tulla kokku 20. Austraalias võib olla selleks arvuks 10. Inglismaast ja Saksamaast ei tarvitse kõnelda. Ega Montrealiski osavõtjate arv ei saa ületada vahest 12.

/ ... /

Mida pakkus Vironia iseseisvas Eestis? Eelkõige oli tegemist vanima ja soliidsema üliõpilasorg-iga, millel oli ülemaaline tunnustus. Edasi Vironia pakkus noortele konvendi korterit, koosolekuid, rebastele tunde, võimlatunde, spordivõistlusi, osavõttu Kaitseliidust (laskeharjutused, manöövrid, paraadid), kommersse, perekonnaõhtuid, kella-viie-teid, aiapidusid, tõrvikrongkäike, mootorpaadisõite, tantsukursusi, teiste org-ide külastusi, osavõttu üliõpilaskonna tööst, omavahehlisi koosviibimisi jne. ...

Eelkõige Vironia oli akadeemilise nooruse organisatsioon (domineerivaks vanuseks oli 18-30 a.), vilistlased olid vaid toetajaiks.

Paguluses konvent ja korter puuduvad, korraldatakse vaid õlleõhtuid ja konvendi koosolekuid (kus domineerivad vanemad semestrid, samuti mälestused vanust aegadest), aastapäeva perekonnaõhtuid, suvepäevi ja tunde rebastele. Akadeemilise kutseorg-ina Vironia tähendus on vähenenud veelgi rohkem. Enamik vil! vil! ei tööta omal alal, vaid 33-40% jätkab tööd sellele lähedasel alal. Seega on org-i akadeemiline ilme kadumas. ...

Vil! Hiire pessimistlik hinnang, kirja pandud kui vaid esimene kolmandik raskest pagulusepohhist oli selja taga, osutus suurel määral reaalseks. Siiski oli tema pessimism ühes punktis liialdatud. Lääneranniku Vironia, komplekteerides oma ridu jõuliste lihtliikmetega, tugevnes ja noorenes hilisematel pagulusaastatel - vastandinda sellele üldisele tendentsile, mis üldiselt valitses Vironia vaiksemates väliseesti koondistes. (Toronto koondis oli teadagi elujõuline: aga kui lääneranniku eesti koloonia asus väliseestluse ääremaal, siis oli Toronto üks väliseestluse keskpunkte, võiks koguni öelda, et eesti diasporaa de facto pealinn.) Millest oli siis see ootamatu edu tingitud? Üheks suureks, võimalikult otsustavaks, teguriks oli üksikisikute suur panus koondis kooshoidmises. Peale Valter Hiire ise oli rida teisi teovõimelisi isikuid (muude seas kauaaegne seenior Karl Mikkelsaar - ja veel põhireeglite kirjapaneja, ka muudes kahesakümnendate aastate algul toimunud Los Angeles'ist San Fransisco'sse raskuspunkti siirdumisega seotud ülesannetes töömees losangelaanus vil! Friedrich Pokk, c. 1937/II).