Hoonete (kiire) tagastamise vastu suunatud asjaolud ja Vironia tegevus

10. septembril 1992 andis Vironia Vilistlaskogu kirjaliku nõusoleku võtta vastu Tartu linnas paiknevad majad Lai tn. 30 ja 32 ilma kulumist arvestamata ja koos kehtivate üüri- ning rendilepingutega, nagu seda nõudis Tartu Linnavaraamet.

27. oktoobril 1992 ilmus ajalehes "Postimees" Tartu Linnavaraameti teadaanne selle kohta, et seaduse "Endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta" alusel on otsustatud tagastada endistele omanikele mitmed Tartu linnas asuvad hooned, teiste hulgas ka Lai tn. 30 ja 32 paiknevad Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) õppehooned.

4. novembri 1992 saatis EPMü prorektor Ivar Etverk kirja nr. M-368 Tartu Linnavaraametile:

Seoses 27. oktoobril 1992 ajalehes "Postimees" ilmunud teadaandega [vt. eelmine lõik - L. Õ.] palub arvestada järgmist: "1951. a. moodustati Tartu Riikliku Ülikooli baasil uue õppeasutusena Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Õppetöö läbiviimiseks anti EPA bilanssi ülikoolile kuulunud hooned [minu rõhutus - L. Õ.] Lai tn. 30 ja 32. Käesoleval ajal paikneb mainitud hoonetes EPMÜ Loomakasvatusinstituut koos õppetoolide, laboratooriumide ja auditooriumidega.

Kuigi EPMÜ on alustatud Tähtvere väljale uue Loomakasvatusinstituudi hoone ehitamist, on selle lõpetamiseks minimaalselt vajalik 1,691 milj. EEK. Kui EV Valitsus eraldab meile vajalikud summad, siis saaks uue hoone ehituse lõpetada 1994. aastal. Sellisel juhul saaksime Lai t. 30 ja 32 hooned täielikult vabastada 1. septembriks 1994. aastaks.

Peale selle on EPMÜ oma vahenditega ehitanud Lai t. 30 hoonele IV korruse, hoovipealse galerii peale õpperuumid, Lai t. 32 hoovile garaazhid ning nende peale õpperuumid, hoone ise on põhjalikult ümber ehitatud. Hoonete kütmiseks on ehitatud katlamaja. Hoonete tagastamisel tuleks kindlasti arvesse võtta ka meie [= EPMÜ -L.Õ.] poolt tehtud kulutusi.

Selle kirjaga alustas EPMÜ kirjavahetuste ja nõupidamiste seeriat, mis kestis kuni 14. veebruarini 1994, kus osavõtjateks olid Vironia, Tartu Linnavaraamet, EPMÜ, Loomakasvatusinstituut, põllumajandusminister, aseministrid, kantsler, osakondade juhatajad, peaminister, haridusminister, Justiitsministeeriumi keskkomisjon. Hooneid ei tahetud Vironiale tagastada. Vironia võitlus kõrgete riigiametnikega oli raske ja näis tihti lootusetuna, kuid lõppes ometi korporatsiooni võiduga. EPMÜ soovis valitsuselt raha uusehituste jaoks ning ligi kaheaastast ooteaega, aga samuti endisel individualiseeritaval kujul säilimise ekspertiisi tegemist - sõnades "EPMÜ respekteeris täielikult endise omaniku korp! Vironia taotlust vara tagastamisel, kuid palub arvestada..."

11. novembril 1992 oli L. Õispuu isiklikult EPMÜ rektori Olev Saveli juures tema kabinetis Riia tn. 12 läbirääkimistel prorektor Ivar Etverki kirja M-368 (04. november 1992) teemadel, kusjuures lepiti kokku alljärgnevas:

• Kirjaga M-368 linnavaraametile ei taotleta Vironiale omandiõiguse ülemineku takistamist.

• Mingeid rahalisi pretensioone EPMÜ korp! Vironia Vilistlaskogule ei esita.

Kirjaga M-368 tahtis EPMÜ näidata seda, et nad on "Postimehes" 27. oktoobril 1992 avaldatud vastavasisulist teadaannet lugenud ja et nad tegelevad selle küsimusega.

Ülaltoodud kokkulepetest EPMÜ rektoriga informeeris L. Õispuu Tartu Linnavaraameti peaspetsialisti Anu Öpikut. Vastavat kirjalikku dokumenti selle kohta ta siis ei soovinud.

7. jaanuaril 1993 saatis Ivar Etverk (EPMÜ) faksi Põllumajandusministeeriumi Reformiosakonda Peeter Vilimaale. Esitatati andmed EPMÜ hoonete kohta, kokku kaks lehekülge seitsmekümne seitsme hoone andmetega, ka väljaspool Tartu linna asuvate andmetega. Tabelis oli esikohal õppehoone Lai tn. 30 bilansilise maksumusega 7941.- EEK ja järjekorranumbriga 2 oli õppehoone Lai tn. 32 bilansilise maksumusega 716.- EEK. Mõlema hoone puhul seisis märkus "Õigusjärgne omanik Korp! Vironia". Tabelis oli veel kolme hoone puhul analoogiline märkus "Õigusjärgne omanik", näiteks Maarja Kogudus võimla Pepleri tn. 1 suhtes, Kaitseliit peahoone Riia tn. 12 suhtes ja O. Danieli pärija elamu ning kuuri Elva, Vapramäe 15 suhtes. - Need materjalid näitasid, et oli käsil ettevalmistustöö õigusjärgsetele omanikele kuuluvate hoonete kandmiseks riigi omandisse jääva vara nimekirja. Vironiale oleks see tähendanud hoonete mittetagastamist.

10. septembril 1993 valmis korp! Vironia Vilistlaskogu aseesimehe L. Õispuu ja korp! Vironia Tartu konvendi oldermani R. Sõlg'i kolmeleheküljeline kiri Tartu Linnavaraametile ja EPMÜ rektorile. Kiri oli vastuseks EPMÜ prorektori I. Etverki kirjale M-368, 4. novembrist 1992. Kiri väärib valdavas ulatuses avaldamist, kuna kätkeb eneses ajaloolisi ja ehitustehnilisi andmeid korporatsiooni hoonete Lai tn. 30 ja 32 kohta:

EPMÜ kirja M-368 viiest lõigust neli on meile täiesti arusaadavad ja üldist situatsiooni kirjeldavad. Lai tn. 30 ja 32 paiknevate hoonete tagasiandmist Korp! Vironia Vilistlaskogule on juba ligi aasta jooksul ilmselt takistanud nimetatud kirja eelviimane, mitte kõiki asjaolusid sisaldav lõik. Olemasoleval kujul kirja M-368 eelviimane lõik võib tekitada konkreetse asjaga mitte kursisoleval isikul kahtluse nimetatud hoonete "endisel individualiseeritaval kujul säilimise" osas. Seepärast oleme sunnitud käesolevaga täiendama kirja M-368 eelviimase lõigu argumente järgmiste faktidega:

Kokkuvõtlikult näitavad arvutused, Tartu Kinnistusameti vastava toimiku materjalidele, arhiiviandmetele ja vilistlastelt saadud andmetele tuginedes, et kinnistul nr. 131 asuvate (põhi)hoonete maht on peale 1951. aastat, mil hooned anti vastloodud EPMÜ eelkäijale, suurenenud 17% võrra. Seejuures, ilmselt enne 1951. aastat, on maha lammutatud suur puidu- ja turbakütuse hoidla, tõldadekuur, lehtla aias ja veel mõned väiksemad abihooned, millede kohta on olemas ainult orienteeruvad mõõtmed.

Kirjas M-368 kirjutatakse "...EPMÜ on ... ehitanud Lai tn. 30 hoonele IV korruse". Seletuskirjale lisatud valguskoopialt (Üliõpilaslehest nr. 13, 1935. a.) on näha, et IV korrus oli enne sõda kõrgete akendega pööningukorrus, mida kasutati vehklemiseks ja lasketiiruks. Mainitud hoone katus on säilinud sama kujuga. Suusõnalistel andmetel tõsteti seda 0,2-0,3 m võrra kõrgemale. Akende arv on endine, neid on vaid mitteoluliselt suuremaks tehtud allapoole suunas. III korrusel paiknenud ohvitseride kasiino esinduslikke kõrgeid ruume on tehtud uue viletsa vahelaega umbes 0,2-0,3 m võrra madalamaks. 1960-ndatel aastatel selleks otstarbeks ehitatud vahelagi on nõrk: mõnes ruumis on põrand vajunud kausikujuliseks, kuni 10 cm keskelt madalam võrreldes servadega. Seega toimus praktiliselt ebakvaliteetsete sisemiste vaheseinte ja -lagede ehitamine meie "vehklemise ja lasketiiru ruumi" ja seda tehti 0,4-0,6 m kõrgemaks, osaliselt III korruse arvel.

"...on ehitatud ... hoovipoolse galerii peale õpperuumid". Peahoonet tiibhoone ja saaliga ühendav galerii III korruse tasemel (rohkem ei ole ka praegu korruseid) oli olemas enne sõda (vt. lisatud valguskoopia). Tiibhoones paiknenud konvendi saali, mis ehitati 1804. a. keiser Aleksander I vastuvõtuks, jaotamist vaheseintega õpperuumideks, peame negatiivseks kulutuseks. Galerii ja tiibhoone poolkeldrikorrus (I korrus) on säilinud endisel kujul ja mahus.

" ... on ehitatud ...Lai tn. 32 hoovile garaazhid ning nende peale õpperuumid." Garaazhid on ehitatud kahelt küljelt vanade müüride vahele, osaliselt endise tõldadekuuri asupaigale. Vastukaaluks on lammutatud suur küttepuidu ja -turba hoidla, tõldadekuur, lehtla aias ja veel mõned abihooned.

"Hoonete kütmiseks on ehitatud katlamaja." See katlamaja on ehitatud meie krundi sisse nurgana ulatuvale territooriumile, kuid kahjuks siiski võõrale Lai tn. 34 krundile ja nüüd oleme sunnitud seda katlamaja hoonete kütmiseks omale nõutama. Meie majade keskküte pandi sisse heade laevakatelde baasil 1937/38. aastatel. Keskkütte radiaatorid ja torud on enamuses välja vahetamata töötanud tänaseni. Meie katlamaja Lai tn. 30 hoone keldris kasutasid TÜ ja EPMÜ amortiseerumiseni.

Täiendavalt keskküttele oli Lai tn. 30 hoone esimesel korrusel veel 7 ahju, teisel korrusel 4 ahju ja üks kunstilise väärtusega kamin ning 4 ahju kolmandal korrusel, mis kõik on maha lammutatud.

Täiendavaks argumendiks on üle 60 jooksva meetri pikkuse ja ligi 2 meetri kõrguse piirdemüüri mahalammutamine kinnistu nr. 131 territooriumil (krundi läänepiiril).

6. oktoobril 1993 valmistas EV kultuuri- ja haridusminister Paul-Erik Rummo kirja nr. 3-4-9/1576 EV Põllumajandusministeeriumile ja Eesti Põllumajandusülikoolile. Lühisisu oli järgmine:

• Seoses varade tagastamisega endistele omanikele peab Tartu Kunstikool välja kolima kõigist tema kasutuses olevatest hoonetest. Seepärast minister palub kaaluda võimalust Kunstikooli ümberpaigutamiseks Lai tn. 34-36 asuvatesse hoonetesse või anda need hooned Kunstikooli bilanssi.

Hiljem lisati Lai tn. 34-36 hoonetele ka Vironia hoone Lai tn. 32. Kombinatsioonid korporatsiooni hoonetega jätkusid.

11. oktoobril 1993 valmistas Tartu Linnavaraameti juhataja Arvo Sakarias kirja nr. 918 EV Põllumajandusministeeriumile ja EPMÜ-le. Vastavalt EV Valitsuse määrusele nr. 294, 21. septembrist 1993.a. paluti selles kirjas teatada ühe kuu jooksul "Teiepoolne seisukoht majavalduse Lai tn. 30 ja 32 tagastamise osas korp! Vironiale". Tähtajalist vastust ei saabunud.