| Korporatsioon Vironia 1900-2000 | ||
|---|---|---|
| Prev | Chapter 72. [TRÜK=20%] Kuidas saadi tagasi Vironia kinnisvara Tartus Leo Õispuu | Next |
Järgnevalt vaatleme Vironia kinnisvara tagastamise protsessi dokumentide või asjaolude kronoloogilises järjekorras. 1940. aastal pandi natsionaliseerimine toime mõne tunni vältel. Tagastamisprotsessiks kulus viis aastat, ning olgu korporatsioon õnnelik, et oma vara üldse tagasi sai -et see ei läinud varade teisele ümberjagamisele.
13. juunil 1991 võeti vastu "Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus" (ORAS), mis avaldati "Riigi Teatajas" 1991, 21, 257 ja jõustus 20. juunil 1991. aastal. ORAS-e teksti on ajavahemikus 18. detsember 1991-29. jaanuar 1997 muudetud vastavate seadustega seitsmeteistkümnel korral. Valdavalt toimusid muudatused omanikele ebameeldivas suunas.
17. oktoobril 1991 võeti vastu Eesti Vabariigi maareformi seadus, mis hakkas kehtima 1. novembril 1991. aastal.
Ülalmärgitud kahele seadusele lisandusid rakendamisseadused ning rohkesti neist tulenevaid seadusi, määrusi, korraldusi jne.
1991. aasta suvel-sügisel alustas Vironia Vilistlaskogu vastavalt ülalmärgitud seaduste paragrahvidele oma tegevust Tartus paiknevate natsionaliseeritud majavalduste Lai tn. 30 ja 32 ja majade juurde kuuluva maakrundi, endise kinnistu 131 tagasi saamiseks. Esialgu koguti ja koostati materjale kohtule.
7. oktoobril 1991 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu otsusega tuvastati juriidiline fakt, et korporatsioon Vironia Vilistlaskogu põhikirjaline tegevus ei ole katkenud tema tegevuse algusest peale ja ta tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks (etteruttavalt!). Tsiviilasja nr. 2-1550 1991. a. kohtuotsuses on kirjutatud, et kohus, koosseisus eesistuja Laurisaar, rahvakaasistujad Kallaspoolik ja Tammleht, arutas avalikul kohtuistungil Vironia Vilistlaskogu avaldust õigusjärgluse tuvastamiseks. Kohus kuulas ära Vilistlaskogu esimehe (Harry Esop'i) ning võtnud arvesse teisi asjas esitatud materjale leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuses on kirjutatud alljärgnevad otsuse tegemiseks vajalikud ajaloolised asjaolud (kohus tuvastas): "Korporatsioon Vironia on asutatud 26.11.1900.a. Lätis, Riias. 1920. aastal asus korporatsioon Riiast Eesti Vabariiki, Tartusse, Tartu Ülikooli (edaspidi ka lühendina TÜ) juures registreeriti korporatsioon Vironia Vilistlaskogu, võeti vastu põhikiri. Korp! Vironia Vilistlaskogu põhikiri registreeriti 25.01.1926.a. Tallinn-Haapsalu Rahukogu juures nr. 884/1920. a. all. Pärast 16. juunil 1940. a. aset leidnud Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt keelustati teiste üliõpilasorganisatsioonide hulgas ka korporatsioon Vironia ja tema Vilistlaskogu tegevus. Kogu vara, mis kuulus korporatsioon Vironiale ja tema Vilistlaskogule võeti ära. Peale korporatsiooni likvideerimist osa liikmeid vahistati, umbes 150 liikmel õnnestus põgeneda välismaale, kus jätkati tegevust. Alates 60-ndate aastate lõpust hakkasid Eestisse jäänud viroonlased uuesti koos käima..." [Käesoleva artikli kirjutamisel ei käinud autor kohtuarhiivis Vironia kohtutoimikusse kogutud materjale taas läbi lugemas. Neid asjaolusid meenutas ta vaid Kohtuotsuse täieliku teksti abil ning sellest tulenevate dokumentidega. -L. Õ.]
21. oktoobril 1991 kirjutati Tartus asuva Eesti Ajalooarhiivi arhiiviteatises järgmist: "Arhiivifondi ‘Tartu Kinnistusamet' Tartu linna I hüpoteegiringkonna kinnistusregistris on kinnistu nr. 131 all järgmine sissekanne: Laial tänaval osalt päris-, osalt riigimaal asuva kivimaja omanikuks kinnitati, riigimaa põhirendi ja pärismaa ning hoonete omandi õigusel, 3. märtsi 1923. a. ostulepingu alusel üliõpilaste korporatsiooni ‘Wironia' vilistlaste kogu, hind 2 000 000 marka. Kinnisvara natsionaliseeriti 31. okt. 1940. a. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel." Tellimiskirja arhiivile selle arhiiviteatise saamiseks on esitanud sv! Vahur Pindma. - Ostulepingu erinevad kuupäevad 17.02.1923 ja 03.03.1923 on ilmselt vana ja uue kalendri järgi. - Hoonete ja krundi tagastamiseks järgmiste vajalike dokumentide - ostulepingu (3. märtsil 1923) kolme lehekülje ja krundiplaani kahe lehekülje koopiate kättesaamiseks arhiivist tuli L. Õispuul mitu korda sõita Tallinna ja Tartu vahet.
1. novembril 1991 andis H. Esop kui korp! Vironia Vilistlaskogu esimees vil! dots. Leo Õispuule volikirja natsionaliseeritud kinnisvara ja äravõetud vallasvara tagastamisega seonduvate asjaajamiste sooritamiseks.
11. novembril 1991 võttis Tartu Linnavalitsus L. Õispuult kui volikirjaga esindajalt vastu avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise (ÕVVTK) kohta varale Lai tn. 30 ja 32. See avaldus registreeriti nr. 459 all. Asjaolude tõendamiseks oli avaldusele lisatud kohtuotsus 7. oktoober 1991, volikiri 1. november 1991, arhiiviteatis 21. oktoober 1991, ostuleping 17. veebruar 1923 ja krundiplaan aastast 1885, kõik koopiatena. Vironia taotles ehitiste ja maa, ehitiste sisseseade ja klubilise tegevuse vallasvara tagastamist; hävinenud sisseseade ja vallasvara kompenseerimist.
20. mail 1992 sai L. Õispuu Eesti Riigiarhiivilt (Tallinnas) spetsiaaltempliga kinnitatud dokumendikoopiad selle kohta, et 1940. aasta 19. aprilli korteriloenduse majalehe andmetel oli Lai tn. 30 maja ehitusmaterjaliks kivi, seinte väliskate oli krohv, katuse materjal plekk, korruste arv kolm, elukorterite arv kolm, elanike arv kaheksa, vesi saadi oma veevõrgust (v.v.) ja reovesi kõrvaldati linna kanalisatsiooni. Korteris nr. 3 oli kaks tuba, kolmkümmend kuus ruutmeetrit, neli elanikku, korteripidajaks oli majahoidja Kristjan Sikka. Korteris nr. 4, kolm tuba, viiskümmend kolm ruutmeetrit, kolm elanikku, korteripidajaks oli Salme Noormäe. Korteris nr. 5 oli üks tuba, kakskümmend üks ruutmeetrit, oli vaba ja korteris nr. 6 oli üks tuba, viiskümmend kuus ruutmeetrit, oli kontoriruum. Lai tn. 32 maja ehitusmaterjalina on samuti märgitud kivi, seinte väliskate krohv, katuse materjal plekk, korruste arv kaks. Selles majas paiknes tööstus.
Juunil-juuli 1992 ootas Vironia majade tagastamise avalduse läbivaatamise-otsustamise järjekorda. Vironia vallasvara otsingutel selgus, et paljud esemed nagu hõbepeekrid, antiikmööbel, maalid, raamatud, jne. asusid hajutatult erinevates muuseumides ja teistes asutustes. Tiibklaver asus Tartu Ülikooli (TÜ) aulas, kuid hävis seal tulekahjus. Õigusvastaselt võõrandatud vallasvara ei kuulunud ORAS sätete alusel tagastamisele, kuid ettenägelikud Vironia vilistlased olid paljud korporatsiooni esemed deponeerinud muuseumi ja seega olid need jäänud Vironia omandiks. Eesti Rahva Muuseumi juhtkond ei soovitanud Vironial neid Eesti kultuurivaramu hulka kuuluvaid esemeid muuseumist ära viia, kuna siis ei olnud nende jaoks turvalist hoiukohta. Kauneid hõbepeekreid on korporatsioon korduvalt kasutanud vennastuspidudel. Vironia vallasvara kohta ollakse peale mainitud muuseumi saadud andmeid veel Kunstimuuseumist, Linnaarhiivist, Eesti Ajalooarhiivist, Tartu Ülikooli raamatukogust. Seejuures abistasid L. Õispuud muude seas eriti vil! vil! Leo Tiik, Avenir Aksel, Aadu Ritso ning sv! sv! Andrus Soodla ja Raigo Sõlg. Üheksakümnendate aastate teisel poolel ei olnud vallasvara küsimused veel lõplikult lahendatud.
27. augustil 1992 loeti Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjoni otsusega nr. 5 (nn. objekti-subjekti otsusega) omandireformi objektiks Lai tn. 30 ja 32 hooned ja krunt ning korp! Vironia Vilistlaskogu tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks nimetatud hoonete osas tervikuna ja krundist poole mõttelise osa suhtes. Need andmed esitati endiste omanike ja vara registrisse kandmiseks. Rahuldamata jäi Vironia taotlus poolemõttelisele osale krundist Lai tn. 30 ja 32, kuna majatagune, endise linnamüüri äärne osa oli rendikrunt. Rahuldamata jäeti ka taotlus majade sisseseadele (näiteks oma keskküttekatel jne.) ning klubilise tegevuse vallasvarale, kuna need ei olnud omandireformi objektiks ORAS sätete alusel seisuga august 1992. Hiljem seaduste sätteid muudeti-täiendati ja Vironia sai tagasi ka teise poole, "põlisrendi" osa krundist.