Kokkuvõte

Iga vaatleja nõustuks teesiga, et Vironia Toronto koondis tegutses edukalt oma asutamisest peale. Aga kuidas edu defineerida?

Et Toronto koondis aitas säilitada eesti keelt ja meelt, lubab aimata juba asjaolu, et mitmed tema noorematest liikmetest leidsid abielupartnerid Toronto eestlannade hulgast (millega koguni mõned vanad Vironia pered said Ontarios peetud pulmade teel omavahel tihedamini liidetud). Toronto mehed osalesid jõuliselt kohaliku eestlaskonna kultuurilises töös - rahvatantsus, skautluses, muusikaelus, vil! vil! dr. Roman Toi (c. 1936/II) ning prof. Omar Danieli (c. 1979/II) puhul koguni heliloomingus. Toronto koondis, ehkki formaalselt apoliitiline, aitas ka moodustada seda pinda, millest tõusis tõhus panus vastupanuliikumisele, ennekõige selle Mustalindipäeva aktsiooni näol vahetult enne Hirveparki, millest on pikemalt juttu mujal käesolevas juubelialbumis.

"Edu" kõige sügavama mõiste järgi seisis Toronto koondise saavutus aga selles, et ta nii jõuliselt elama jäi. Tekib teatud kiusatus alahinnata lihtsate inimvajaduste rahuldamist, vaadata akadeemilise põlgusega üle prillide sellele, et oldi nii head sõbrad õllelaluas, suuskadel või peosaalis. Tänu sellele, et elati hoogsalt, elati nooruslikult, elati bravuurset ja värvirikkast elu kõige Kanada halli argipäevasuse kiuste, suutis Toronto oma vitaalsuse edasi anda taasärkavale Tallinna-Tartu Vironiale Hirvepargi aastail.