Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
KVALITEEDIKONTROLLID:
!_{tkarmo} loegu pala l\"abi kontrollides yldist soravust
__TEHTUD@20000914T152249Z
!_{tkarmo} kontrolligu peamisi fakte allikate vastu,
j\"attes kontrollimata aga 1950.a. kokkutuleku kirjeldust
__TEHTUD@20000914T153941Z
!_{oschihalejev} kontrolligu keelt
__TEHTUD@200011umbesumbesumbes
!_{tkarmo} pangu sisse {oschihalejev}-i parandused
__TEHTUD@20010710T031259ZÜlaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
1950. a., mitu kuud enne USA koondise tegelikku rajamist, tähistasid USA pinnal viibivad viroonlased korporatsiooni poolsajandijuubelit vil! Erich K. Harkna (c. 1933/II) kodus New Yorgi Staten Islandil. Kokkusaamine toimus ülevas meeleolus, ehkki ootamatus hämaruses - kõva torm oli selleks päevaks elektriliinid maha löönud.
1951. a. oli vähemalt kolmkümmend kuus viroonlast USA-s. Vironia koondise tegelik ellukutsumine sai oma alguse vil! Henry Tekkeli ringkirjaga, milles paluti igat USA pinnal viibivat värvikandjat anda oma "ei" või "jah" koondise asutamise küsimuses. Seda paluti teha kas kirjalikult või 3. oktoobril 1951. a. peetaval koosolekul vil! Tekkeli töökoha, New Yorgi 140 West 46th Streetil asuva homöopaatilise apteegi, tagaruumis. Vastuhääli ei tulnud ei kirja ega telefoni teel. Koosolekule ilmus kaheksa meest (peale vil! Tekkeli veel vil! vil! E. K. Harkna, H. Kuuse, K. G. Mikkelsaar, O. Mitt, R. Nõmman, F. Pokk, R. Tormet). Arutluste alguses ei oldud ühel meelel koondise rajamise küsimuses, kuid siiski lõpuks leiti, et rajamine on vajalik, ja hääletati üksmeelselt selle kasuks. Samal koosolekul valiti USA koondise esimene eestseisus: seenioriks Henry Tekkel, subseenioriks E. K. Harkna ja scribaks Herman Malvet.
Järgmine aastapäeva pühitsemine, 1951. a., toimus vil! Harkna kodus Bronxville'is, New Yorgi läheduses. Viiekümne viiendat aastapäeva saadi tähistada juba suurejoonelisemalt, korp! korp! Selonia ja Talavia külaliste osavõtul.
1956. .a. oli viroonlasi USA pinnal vähemalt viiskümmend neli. Suur kasv 1951. aastaga võrreldes oli peamiselt tänu suurele sisserännule Euroopast, kuid selleks ajaks oli juba vastu võetud neli uut liiget, kaks neist semestril 1954/I, üks semestril 1955/II ja üks semestril 1956/I. 1960. a. teati seitsekümne kuuest USA-s asuvast viroonlasest, kusjuures kaks uut liiget oli vastu võetud semestil 1956/II, üks semestril 1957/I, kolm semestril 1958/I, kuus semestril 1959/II ja kolm semestril 1960/II. Põhimõtteline otsus võimaldada liikmekssaamist ka meestele väljaspool olemasolevate liikmete perekondi (seega jätta rakendamata varemalt Geislingenis tehtud vastuvõtu piiramise soovitus) langetati 1954. a. alguses.
Algaastail kujunes välja komme korraldada õlleõhtuid kord kuus Steuben Tavern'is, Manhattanis. Tähtsaks kogunemispunktiks viiekümnendatel aastatel kujunes Henry Tekkeli maja (kus oli väljaehitatud keldrikorrus baariga) New Yorgi Jamaica linnaosas.
Suureks verstapostiks New Yorgi eesti akadeemilises peres oli EKL-i neljakümnenda juubeli tähistamine 1955. a., kus Vironia oli presideerivaks korporatsiooniks.
Sidet peeti New Yorgist kaugel asuvate viroonlastega - mujal idarannikul, kesklääne sisemaistes osariikides, järvede piirkonnas, Texases ja läänerannikul - ringkirjade teel.
Juba ajavahemikul 1951-55 suutis USA koondis luua vil! Karl Pärl sr. ettepanekul Toetusfondi ja sellega toetada raskustes olevaid seltsivendi (peamiselt Saksamaal) $1 716.42 ulatuses. See on summa, mis oma ostujõu poolest võrduks umbkaudselt neljakümnele tuhandele 2000. a. USA dollarile.
1960. a. (nagu pikemalt kirjeldatud allpool, käesoleva juubelialbumi "B3a" osas) asutati lääneranniku allkoondis USA koondise raames. Sellest ajast peale oli Vironial sisuliselt kaks USA koondist, mida hakati siis informaalselt hüüdma lääneranniku ja idaranniku koondiseks. Semestriks 1967/II oli "idaranniku koondisel" viiskümmend seitse liiget ja läänerannikul kakskümmend kaheksa. Hilisematel aastatel aga kahanes idaranniku tegevusvõim, nagu seletatud käesoleva juubelialbumi "B4a" osas.