Edaspidine areng

Saksamaa koondise edaspidine tegevus, ehkki aastakümneid energiline, pidi oma mahu poolest vastama Saksamaa Liitvabariigi taanduvale tähtsusele eesti paguluses. Sõjas purustatud Saksamaalt emigreerusid nooremad eestlased, viroonlased kaasa arvatud, massiliselt, eriti aastail 1947-60, eriti majanduslikult tugevasse Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Kui 1946. a. andmete järgi elas Saksamaal 106 vironust (neist USA tsoonis 56, Briti tsoonis 46 ja Prantsuse tsoonis 4), siis Vironia Saksamaa koondises oli 1961. a. vaid 13 liiget, 1970. a. 16. Saksamaa koondis ka kannatas, väidetavalt rohkem kui teised, geograafilise hajatuse all. Valdav enamik Rootsi viroonlastest asus kas Stockholmis või selle lähedas ümbruses. Kanadas oli Vironia koondatud Montréali ja Torontosse, USA-s New Yorki ja lääneranniku kolme linna, Austraalias Sydneysse ja väiksemal määral Adelaide'i. Sellevastu domineerivat koondumispunkti Saksa Liitvabariigis ei leidunud. Seitsekümnendateks aastateks kujunes välja vaid olukord, kus enamik Vironia Saksamaa perest asus Baden-Württembergi osariigis, Stuttgart-Heidelbergi kaheksakümnekilomeetri-laiuses sõõris.

Omavaheliseks sidepidamiseks aitas eriti kaasa koondise seenior 18. aasta vältel (ja alates 1968. a. auseenioriks tituleeritud; suri 1985. a.) vil! Peeter Orle. Temal, kui endisel Saksa riigi raudtee kõrgemal ametnikul, oli aastas kasutada kaks esimse-klasse priisõidupiletit üle Saksamaa. Selle soodustusega ta külastas pikemat aega vähemalt kord aastas peaaegu igat Liitvabariigis asuvat viroonlast.

Alates 1966. .a. hakati pidama koosolekud ja kommerssid keldritoast saanud C! Q!-s, vil! E. Poboli villas Weinsbergis, Heilbronni külje all.

Peale sidemetepidamist Saksamaal ellukutsutud EKL-iga (kus elujõulisteks Saksamaa rasketes oludes osutusid, peale Vironia, ka frat! Estica ja korp! Sakala), oli Vironia Saksamaa koondisel tugev isiklik seos saksa korp! Karlsruhensiaga. Vil! Arnold Joonson oli nimelt mitu aastat korp! Kalsruhensia võtmeõigustega alaline külaline, omades veidi suuremad õigused, kandes veidi suuremaid kohustusi, kui Vironia ennesõjaaegsed "kommaani garanteerijad". Soojade Vironia-Karlsruhensia sidemete tulemusena paiknes Eesti Vabariigi sinimustvalge lipp korp! Karlsruhensia vapi all Karlrsuhensia Heidelbergi korteris alatest 1. maist 1961.

1965. a. osales Saksamaa Vironia koondis Riia ajal Vironiale abivalmis olnud frat! Baltica sajandijuubeli pidustustel. Tihedad ja sõbralikud vahekorrad kujunesid ka saksa korp! Fraternitas Normannia'ga.

Saksamaa Vironia tähtsaim ja omapäraseim panus välissuhete arendamisel oli Balti kommersside näol, algul vil! Joonsoni, edaspidi vil! Olgred Aule eestvedamisel. Sellest kirjutab pikemalt käesolevas albumi "B3a" osas vil! Aule.

Viimastel pagulusaastatel oli Saksamaa koondise kombeks pidada ühist aastakommerssi korp! Sakalaga, seitsme-kaheksa mehe koguosavõtuga.