Chapter 14. [TRÜK=0%] Õpingud (B): Õppetunde, õppejõude Riia Polütehnikumi ehitusinseneri-teaduskonnas Johannes Lenzius

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE)
* 20010909T034252Z 
  __{t.karmo} pani SGML-allikasse {p.sarevet}-i keelelised parandused
    __neid oli vähe 
* 2000suvi/sygis 
  __{t.karmo} tippis sisse


KVALITEEDIKONTROLLID
!_{tkarmo} kontrolliga soravust 
  __TEHTUD@20000928T160016Z
!_{tkarmo} kontrolligu tippimist s\~onas\~onaliselt allikteksti vastu 
  __TEHTUD@20001001T032417Z
!_filoloog {p.sarevet} kontrolligu keelt
  __TEHTUD@20010805

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Ehitusinseneri-teaduskond oli üks väiksemaid üliõpilaste arvu poolest. Seda teaduskonda loeti üheks raskemaks töö rohkuse poolest, sest et peale teoreetiliste teadmiste omandamise tuli teha palju praktilisi töid ja harjutusi, mis rohkem aega nõudis, kui teoreetiliste teadmiste omandamine.

Õppetegevuse kestvus oli viis aastat ja õppetegevus oli nõnda jaotatud, et esimese kolme õppeaasta jooksul tuli läbi võtta ja läbi seedida peamiselt teoreetilised ja ettevalmistavad ained, nagu matemaatika, geomeetria, mehaanika igasugusel kujul, maamõõdu teadus, ehitusmaterjalid, ehitusmasinad ja ehituskonstruktsioonid. Samuti tuli esimese kolme aasta jooksul lõpetada kolm arhitektuurilist projekti - üks tööliste maja, üks tööstuse hoone ja üks villa ehk direktori eluhoone, nagu seda nimetati.

Kui need kõik lõpetatud, võis juba neljanda ja viienda kursusega peale hakata. Ja need kaks viimast aastat olid määratud juba erialaliseks õppetegevuseks, mis jagunes nelja erialasse ja nimelt:

  1. sillad, puu, raud ja massiiv

  2. sadamad, vesiehitused ja jõgede reguleerimine

  3. maan-ja raudteed

  4. sanitaartehnika ja melioratsioon (kuhu kuulus linnade vesivarustus ja kanalisatsioon ning maaparandustööd põllumajanduses)

Kokku oli õppeainete arv üle neljakümne, vist nelikümmend kaheksa. Peaaegu igas aines tuli peale eksami veel praktilisi harjutusi teha ja lahendada ülesandeid, mis inseneril tulevikus ette tulla võisid.

Ainete ulatus oli küllalt suur ja näitena võiks ette tuua kas või kõrgemat matemaatikat, mida esimese aasta jooksul kuus loengutundi kuulata ja neli harjutustundi teha tuli ja teisel aastal neli loengutundi ja kaks harjutustundi teha tuli.

Mõne aine, eriti erialaliste ainete juures, oli praktiliste tundide arv veel suurem. Enne kui praktika lõpetatud ehk ainetekohased joonistused tehtud ei olnud, ei saanud aines suusõnalist katset ära teha. Kui aga harjutused ja joonistused korralikult lõpetatud olid, ei olnud erilisi raskusi suusõnaliste katsetega.

Raskemaks õppeaineks loeti ehitusosade tugevuse välja arvestamist, kus praktiliste töödena tuli üle kümne suure joonise valmistada, enne kui üleüldse katsetele lasti. Teoreetiliselt loeti üheks raskemaks aineks kõrgemat geodeesiat, kus täpsete maamõõdu tööde juures maakera kumeruse mõju kauguste peale välja arvestada tuli.

/.../

Üliõpilaste arv kogu teaduskonnas oli umbes 200 ja iga aasta võeti vastu umbes nelikümmend uut üliõpilast. Et ehitusinseneri-teaduskonda üheks raskemaks loeti, siis oli siia sisse astuda soovijate arv väiksem sagedasti kui vabu kohti oli ja nõnda oli ka 1912. a. sügisel inseneriteaduskond ainukene kuhu üliõpilased sisse pääsesid ilma võistluseksamita.

Kui rääkida professoritest, siis ei saa mööda minna teaduskonna dekaanist prof. B. Vodzinsky'st. Riia korp! Arkonia vilistlane. 1859 Varssavis ja Poseni reaalkoolis. Stud. ing. Riia Polütehnikumis 1880-85, 1891-94 dotsent, 1894. a. alates professor, 1897-1902 ühtlasi vice direktor ja alates 1903. a. dekaan. Hallipäine vana härra, Poola aristokraat ja aumees parimas mõttes, kes oma isaliku nõuandega üliõpilastele alati valmis oli.

On meelde jäänud mõtted, mis tema immatrikulatsiooni kõnes ette tõi. Nimelt rääkis see lugupeetud härra: "Mu härrad! Kas te olete mõelnud ka tõsiselt selle üle, et inseneri tegevus, kelleks teie ettevalmistust saada tahate, seisab võitluses loodusega, tundmata ja tujukaga. Taltsutada metsikuid looduse jõude inimkonna heaolu tõstmiseks on inseneri ülesanne. Kes ehitab silda või paisu ehk reguleerib jõge või ehitab veevärki - kõik jäävad inimkonna kasutada ja jäävad igale nähtavaks. Igal on oma arvamine ja maitse ja kui loodate kiitust kuulda oma töö ja tegevuse kohta, siis seda ei maksa oodata. Näiteks kui krahv Lesseps edukalt lõpetas Suezi kanali ehituse, siis tundsid teda vähesed. Kui aga Panama kanali ehitus temal ebaõnnestus ettenägemata vääramata looduse jõudude tõttu läks Panama nimi ajalukku - läbi maailma ja praegu veel Panama nime tarvitatakse suurema kuritegevuse ja segaduse märkimisel. Kes loodab inseneri kutsetegevuses kerget elu leida, kuulsust ehk hiilgavat mundrit omandada, see loobugu parem kohe kavast inseneri kutset omada ja astugu mõnda teise teaduskonda. Kes aga tunneb huvi inseneri kõrge kutse vastu ja tööd ei põlga - nendele soovin ma head edu ja jõudu tulevaseks tööks."

/.../

Veel teine juhtumine on temast meelde jäänud. Kui 1917. a. algul Moskvas minul kõik tööd ja katsed tehtud olid, mis nõuetavad enne diplomitöö kätteandmist ja diplomitöö käes oli - läksin vana härra juurde nõu küsima, kas lõpetada kevadel, või venitada diplomitööga, vastas vana: "Töö seisukord võimaldab teid lõpetada ja mina soovitan seda tingimata teha, sest teadmata on, mis tulevik toob. Pidage meeles vanasõna - Parem varblane peos, kui tuvike katusel." Ja vanal oli täieline õigus, sest sama veebruari lõpul algas revolutsioon ja segadused Venemaal, mis veel senini lõppenud pole.