Chapter 13. [TRÜK=0%] Õpingud (A): Algsamme Riia Polütehnikumi keemiateaduskonnas Ferdinand Mitt

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE): 
* 20010331T175303Z
  {tkarmo} valmistas seda peatykki, 
  {fmitt}-i paljundatud masinkirja najal


KVALITEEDIKONTROLLID: 
!_{tkarmo} kontrolligu yldist soravust
  __TEHTUD@20010330
!_{tkarmo} kontrolligu korrektuuri poognad allika vastu
  __TEHTUD@20010330
!_{tkarmo} kontrolligu korrektuuri poognad aeglase lugemise kaudu
  (_kusjuures silm pidurdatud joonlauaga)
  __TEHTUD@20010330

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Lõpetasin 7. juunil 1893. a. reaalkooli Tartus, sõitsin ... Kiltrele suure rõõmuga. ... Kui saadeti mulle Riia polütehnikumist minu järelepärimise peale polütehnikumisse astumise tingimused ja kui tahtsin saata palvekirja Riia polütehnikumisse astumiseks, siis kutsus isa mind oma elumaja keskmisesse tuppa ja ütles mulle: "Näen, et soovid astuda Riia polütehnikumi. Aga ma pean sulle rõhutud südamega ütlema, et mul ei ole raha saata sind polütehnikumi." Ta näitas sellejuures mulle kõik oma raha ja seda oli üle 20 rubla. "Pean sulle üles tunnistama ühe suure ülekohtuse asja, millega olen oma laste vastu patustanud. Mulle pandi ette mõisnikkude poolt endale välja valida kolmest suurest mõisast üks. See lubati mulle kinkida ühes põllumajandusliku inventari ja karjaga tingimusel, et lõpetagu ma eestlaste kasuks töötamine ja astugu tagasi eesti rahva kaitsmisest. Teil, minu lastel, ei oleks pruukinud kannatada nii suurt puudust koolis käimise ajal, oleks nüüd muretu elu olnud ja mul oleks võimalik olnud saata sind polütehnikumi. Aga ma ei saanud oma rahvast sakstele ära müüa. Mina ei ole rahvuslik äraandja. Mõista seda ja andesta mulle. Et mul praegu raha ei ole, selle tõttu tuleb sul jääda sellel aastal polütehnikumist eemale. Võib olla saan järgmisel aastal sind polütehnikumi saata." ...

Suvel 1894. a. andis isa mulle oma nõusoleku Riia Polütehnikumisse astumiseks ja lubas toetada mind jõudumööda ... Seda lubadust täita oli mu isal väga raske, sest et ta sissetulekud, mis koosnesid peamiselt tema arstlise tegevuse juhuslikust tasust, olid väikesed. Et polütehnikumis oli võimalik lõpetada kaubandus-teaduskonda kõige lühema aja, s. o. kolme aasta jooksul, selle tõttu saatsin ma augusti kuu algul 1894. a. palvekirja ja kõik tarvilikud dokumendid Polütehnikumisse, Riiga, sooviga astuda kaubandusteaduskonda. Riia polütehnikumi teadaande peale, et olen polütehnikumi vastu võetud, sõitsin ma 25. augustil 1894. a. kodust, s. o. isa talust "Kiltrelt" välja ...

Vend Richard jõudis 30. augustil 1894. a. Riiga ja paaripäevase otsimise järele leidsime enesele toa Valli tänaval (Wallstr.) nr. 28 krt. 19 Riia linna Diskontopanga korrespondendi Villiam Perl'i (Saksamaa sakslane) juures, V. treppi kõrgel, kus meil oli suur kaheaknaga tuba. Esimestel päevadel tutvunesin ma Riias üliõpilaste Johann Raudsepaga (eestlane), James Werther'iga (sakslane), Vilhelm Klingenberg'iga (sakslane) ja Adalbert Virkhaus'iga (eestlane, välja langenud oktoobri kuu algul polütehnikumist ettelugemiste [Vorlesungen, loengud - toim.] eest raha mittemaksmise pärast). Üliõpilaste Alfons Bergmann'iga (eestlane, aga ta pidas end sakslaseks) ja David Koik'iga tutvunesin ma 1893. aasta novembri kuul Riias. Eelpool mainitud üliõpilastega jalutasin ma sagedasti Suures Vöhrmanni pargis, kus mõnigi kord istuti koos veranda peal ja joodi mõni "shoppen" õlut. Sagedasti külastasime aga üksteist, sest peaaegu igaühele meist oli kodust kaasa antud söögikott, mille sisu mõne pudeli õlle juures väga maitses.

Ühel päeval külastasime 6-ekesti Karl Ipsberg'ki õhtusöögiks, Romanovi tänaval (Romanovstr.) nr. 73 krt. 26, ja nimelt: G. Nurm, Richard Mitt, D. Koik, V. Seeland, Fr. Schröder ja mina (Ferdinand Mitt). Meil oli Ipsbergi pool väga mõnus koosviibimine. Kui ära läksime, tuli Ipsberg meid saatma. Tänavale jõudes küsis Ipsberg minult: "Missugusesse teaduskonda ma olen astunud?", mille peale ma kostsin, et kaubandus teaduskonda. Selle järele küsis Ipsberg: "Kas ma lõpetasin reaalkooli 6-da klassi?", ja minu vastuse peale, et ma lõpetasin reaalkooli 7-da klassi, s. o. täiendava klassi, hakkas ta valju häälega naerma ja ütles, et ma ei oleks pidanud tegema niisugust lollust. See Ipsbergi ütelus mõjus nii tugevasti minu peale, et järgmisel päeval läksin polütehnikumi direktor prof. Theodor Grönbergi jutule ja palusin teda, viia mind üle keemia-teaduskonda. Direktor prof. Grönberg küsis: "Kas ehk minu soov, üle minna keemia-teaduskonda, ei sünni kergemeelselt?" Kui ma talle seletasin oma keemia-teaduskonda ülemineku põhjuse, siis oli ta minu üleviimisega nõus. Järgmisel päeval esitasin direktor prof. Grönberg'ile palve, astumiseks keemia-teaduskonda. Ma olin olnud umbes 5-6 päeva kaubandus-teaduskonnas, ettelugemised ei olnud veel alganud. ...

Mis nüüd puutub meie rühma üliõpilaste õppimisesse ja töötamisesse polütehnikumis, selle kohta pean väitma, et tööd tehti vara hommikust kuni hilja õhtuni. Ettelugemised ja praktilised tööd kestsid hommiku kella 8-12-ni ja õhtupoolel kella 1-7-ni. Mõnel päeval tuli käia ettelugemistel ja praktilistel töödel isegi 10 tundi. Kui päeval olid mõned tunnid ettelugemistest või praktilistest töödest vabad, siis kasutati neid vabasid tundisid joonistamiseks ja projektide tegemiseks. Isegi pühapäevadel käidi polütehnikumis joonistamas, sest ka pühapäevadel olid polütehnikumis avatud joonistamisesaalid. Laisklemiseks ja logelemiseks ei olnud meil aega. ...

Olen sügis-semestril isalt saanud järgmised summad:

See summa "20 Rubla" tuleb elamiseks järele jäänud summale "113 rubla 5 kop." juurde arvata, mille järeldusel jäi mulle elamiseks ja joonistamise ja muu materjalide muretsemiseks järele Rbl. 133.05.

Selle rahasummaga oli mul väga raske läbi tulla, sest mul tuli maksta toa ja lõunasöögi eest, osta söögiaineid hommiku- ja õhtueineks, osta saapad ja galossid ja lasta neid parandada, lasta parandada rõivad ja pesu, osta tarvilik materjal joonistamiseks j. n. e.