Chapter 84. [TRÜK=0%] Arhiivindus (B): Arhiivinduse hetkeseis sajandivahetusel Toimetus

Table of Contents
Mis on alles jäänud E. V. Saksa 1932-33. a. korraldustöödest?
Milline peab olema Vironia arhiivindus eelseisval sajandil?

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE): 
* 20010811T215820Z
  __{tkarmo} kandis SGML-allikasse filoloog {psarevet}-i
    keelelised parandused
* 20010424T212701Z
  __{tkarmo} koostas algvariandi


KVALITEEDIKONTROLLID: 
!_{tkarmo} kontrolligu soravust, 
  valju lugemise kaudu Linux emacs ekraanilt 
  __TEHTUD@20010530T142904Z
!_{tkarmo} kontrolligu tsitaatide sõnastust 
  {kgerndorf}-i allika vastu 
  __TEHTUD@20010530T150206Z
!_{tkarmo} kontrolligu EAA analyysi inventarnimistu "1950++" vastu 
  __TEHTUD@20010531T152041Z
!_{tkarmo} parandagu faktide analyysi EAA nende paberite najal, 
  milledega {tk} kahjuks ei tutvunud ajavahemikul 20010424/20010429
  __TEHTUD@20010531T174333Z
!_{psarevet} kontrolligu keelt
  __TEHTUD@20010707

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Mis on alles jäänud E. V. Saksa 1932-33. a. korraldustöödest?

Nagu käesoleva juubelialbumi "B2a" osas seda seletab vil! Edgar V. Saks (c. 1928/II), sisaldas arhiiv 1933. a. märtsil ligi üheksa jooksvat meetrit materjale, jaotatud kaheteistkümnesse kategooriasse. Sellest kogumikust läks 28. augustil 1940. a. uuele võimule üle, likvideerimiskomisjoni (praegu Eesti Ajaloo Arhiivis asuva) aruande kohaselt, Edgar Saksa säilikud IA1, IA2, II.A.1-II.A.33, II.A.35-II.A.74, I.B.1-I.B.3, II.B.1-II.B.5, III.A.1-III.A.3, II.B.1, IV.A.1 ning IV.A.2, ja veel

  • 2 kausta väljaläinud kirju.

  • 1 kaust E. Enno ausamba avamise materjali.

  • 1 kaust kõige uuemaid sissetulnud kirju.

  • 1 kaust üliõpilaskonna kodukorda.

  • 1 käsitsi kirjutatud kantusraamat.

  • 1 kartoteegi kapp 12 sahtlis olevate kaartidega.

Seega on juba 28. augustil 1940 ebaselge, mis sai Edgar Saksa kategooriatest V-XII. ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi (tänapäeval Eesti Ajaloo Arhiivi) inventarnimistu [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] esialgne sissekirjutaja märgib 11. augustil 1950. a., et Ajaloo Keskarhiivile "on 1941. aastal üle antud ainult osa" Vironia arhiivist, nimelt esimesed neli gruppi Edgar Saksa loodud kaheteistkümnest. Sama inventarnimistut on täiendatud viie tähtsa säiliku näol (millest pikemalt juttu allpool) 12. märtsil 1980 ja veel täiendatud 29. mail 1992 ühe säiliku näol, tegelikult vaid rebaste 12. märtsi 1939. a. grupifoto. Eraldi Tartu arhivaalidest läks ka ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi valdusesse vilistlaskogu materjale Tallinnast, nagu nähtub eraldi peetud inventarnimistusest [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950?].

Käesoleva juubelialbumi toimetusel on mulje (aga asja ei ole olnud võimalik kauguse ja ajapuuduse tõttu luubi alla võtta), et võti tervele Edgar Saksa tööle, tema koostatud üldnimistu (see "väärne raamat" noore reb! N. Virro sissekannetega, millest Saks kirjutab oma arhiivinduse aruandes käesoleva juublialbumi "B2a" osas) ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi fondidesse ei pääsenud.

Täpsem inventarnimistu [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] analüüs näitab, et Edgar Saksa esimesest neljast grupist esines mõningaid kaotusi juba 1950. a., aga et kaotused olid vaid teisejärgulise tähtsusega:

  1. Väärtdokumendid. Invetarnimistus seisab IA1 ("Põhikiri ja kodukord koos täiendustega", 1920 ning 1933), puudub aga 28. augustil 1940. a. üle antud IA2 ("auasjade ajamine") ning IB1, IB2, IB3 (lepingud vastavalt Fr. Estica, EÜS-i ning Karjala osakonnaga).

  2. Konvendi arhiiv. Sari II.A.1, ... II.A.74 (põhiliselt "Korraliste ja erakorraliste konvendi koosolekute protokollid ja nende lisad" ajavahemikul 29. jaanuar 1899 [vkj., siin nagu mujal Vironia tsaariaegses asjaajamises] - 25. mai 1940, ehkki pealkiri kõigub paaris sõnas aastakümnest aastakümnesse) on säilinud, kuid ilma II.A.35-ta. (Imekombel aga ei ole II.A.35-le sobivat kohta olemasolevas kronoloogias, kuna (a) II.A.34 lõpeb 13. detsembril 1920, (b) II.A.36 algab vahetult peale seda, kattes ajavahemikku 26. jaanuar 1921 - 3. mai 1921. Siinjuures oleks vaja selgitust Edgar Saksa võimalikult kadumaläinud üldnimistusest.) Lünk 1905. a. juures peegeldab Riia polütehnikumi sulgemist poliitilises möllus, mitte Vironia arhiivinduse lonkamist. (II.A.13 on normaalse sügissemestri kroonikast lühem, kattes vaid ajavahemikku 20. september 1905 - 26. oktoober 1905. Järgmine säilik, II.A.14, on polütehnikumi uuestiavamisest pärit, peegeldades normaalset sügissemestrit 6. sept. 1906 - 22. november 1906. 1906. a. kevadsemestril ilmselt polnud ei Vironial ega Riia laiemal akadeemilisel perel tegevust.) Samuti Esimese maailmasõja ning Eesti Vabadussõja aastail esineb hüpe tegelikus asjaajamises, pole aga lisatud lonkamist arhiivinduses: II.A.32 hõlmab normaalse kestvusega kevadsemestrit 19. jaanuar 1915 - 9. mai 1915, II.A.33 aga tervet rida sõjaaastaid, kusjuures tegutseti Moskvas evakuatsiooni korras, siis taas Riias tänu Brest-Litovski rahulepingule (13. oktoober 1915 - detsember 1918), II.A.34 tegevust noores Vabariigis pärast Tartu rahulepingut (4. oktoober 1920 - 13. detsember 1920). II.A-sarjast eraldi on säilikud II.B.1-II.B.5, "Konvendi protokolliraamatud", ajavahemikul 26. november 1900 - 11. november 1929. Millise sisulises mõttes need protokollid on eraldi II.A-sarja protokollidest, ei ole käesoleva juubelialbumi toimetusele uurimisvõimaluste puudumise pärast selge. (Ka siin oleks võimalikult soovitav konsulteerida Edgar Saksa võimalikult kadumaläinud üldnimistut.) Ajaloo Keskarhiivi inventarnimistust [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] nähtub, et alles kunagi 11. augusti 1950. a. ning 12. märtsi 1980. a. vahel olid II.B.1-II.B.5 Vironia fondidesse sisse toodud (koos säilikuga "Liikmete nimekirjad", mis hõlmab ajavahemikku 1911-40, kuid EAA inventarnimistu kohaselt ei kanna Edgar Saksa viitenumbri). Kus asusid kunagi 1950-80. a. juurde toodud säilikud enne nende juurdetoomist, ja millistel põhjustel? Kas on koguni võimalik, et Edgar Saksa grupid V-XII peituvad tänapäevani selles teadmatus koopas, kus kunagi ENSV ajastul olid Saksa viitenumbrita "Liikmete nimekiri" ning Saksa nummerdatud II.B.1-II.B.5?

  3. Kirjavahetus. Siin on olemas Edgar Saksa talletatud kirjavahetuse säilikud III.A.1, III.A.2, III.A.3. Esimene neist on ajavahemikust 1902 - 12. mai 1910 ning kannab EAA inventarnimistus kirjeldust "Vilistlastele, Eesti Üliõpilaste Seltsile, Charigierten [sic] Convendile ja teistele üliõpilasorganisatsioonidele ning asutistele saadetud põhikiri, kodukord, aruanded, liikmete nimekirjad ja kirjad vahekordade loomise, Eesti üliõpilaste kongressi kokkukutsumise ja muis asjus." Teine, ajavahemikust 11. juuli 1907 - 20. aprill 1917, kannab kirjeldust "Vilistlastele, Charigierten [sic] Convendile, korporatsioon "Sakala'le" ja teistele üliõpilasorganisatsioonidele ning asutistele saadetud põhikiri, kodukord, aruanded, liikmete nimekirjad ja kirjad vahekordade loomise, ülesütlemise, tehnilise sõnavara kogumise ja muis asjus." Kolmas, ajavahemikust 31. oktoober 1908 - 20. mai 1915, kannab kirjeldust "Vilistlastele, Eesti Üliõpilaste Seltsile, Charigierten [sic] Convendile ja teistele üliõpilasorganisatsioonidele saadetud kodukord, liikmete nimekirjad ja kirjad tüliküsimuste, laenu andmise ja muis asjus." Samas vaimus on sälikud ilma Edgar Saksa 1932-33. a. arendatud kategooriaviitedeta (kus võimalikult oli tegemist Edgar Saksa järeltulijate arhivaaride informaalsusest ehk Saksa kategooriaformalismi rakendamata jätmisega): kirjavahetus 23. september 1936 - 29. juuni 1938; kirjavahetus 2. juuli 1938 - 29. august 1939; kirjavahetus 17. september 1939 - 1. juuni 1940. Ka on olemas Saksa kategooriaskeemist III.B.1, "Sissetulnud kirjade register" 10. november 1901 - 5. mai 1924.

  4. Korporatsiooni majandus. Siin on sälinud Saksa formaliseerimisest IV.A.1 ("Pearaamat", 1904-13) ning IV.A.2 ("Liikmete reskontroraamat" 1902-13). Saksa informaalsemal viisil töötavad järeltulijad Vironia arhiivinduses lisasid veel juurde kassaraamatu ajavahemikust september 1936 - juuli 1940, liikmete reskontroraamatud ajavahemikkudest 1933-35, 1935-38, 1938-40 ning vilistlaste reskontroraamat ajavahemikust 1935-40.

Sv! Kristjan Gerndorf (c. 1997/II) viis läbi uurimuse, Toronto väiksemääralisel finantsilisel kaasabil, EAA-s 1999. a. suvel (21., 28. mail, 14., 15., 16., 21., 22., 28. juunil), osutudes üheks esimeseks vanade arhiivide uurijaks Eesti Vironia taastamisepohhil. (Mõni aasta varem olid Vironia sälikute vastu siiski huvi näidanud vil! Leo Tiik, c. 1937/I, Eestist - on teada, et Leo Tiik fotokopeeris allikat [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] 8. juunil 1993. a. - ning vil! Martin Aherma, c. 1970/II, Torontost.)

Oma üldiseid muljeid arhiivi hetkeseisust jagas Kristjan Gerndorf 1999. a. suvel järgmistes sõnades [Gerndorf 1999]:

Puudub info kui palju ... üldse korporatsioonide likvideerimiskomisjonile üle anti ning millised säilikud sõja ajal evakuatsiooni käigus kaduma jäid (kogu EAA arhiividokumendid pakiti kastidesse ning viidi ümberkaudsetesse mõisatesse laiali). Lisaks saadeti ka suur osa vähemtähtsaid materjale hävitamisele ...

Selliste suurte kaotuste järel grupeerisid EAA teadurid Vironia arhivaalid uuesti ümber, koostades uue nimistu, mis sisaldab endas nelja esimest Vironia algset nimistugruppi. Ülejäänud kaheksa nimistugruppi on arvatavasti väga tugevalt kannatada saanud, nad on kas kadunud või hävitatud. Vast on neist kaheksast fondigrupist üsna hästi säilinud vaid kohtukomisjoni arhiiv [s. o. Edgar Saksa kategooria V], kuigi mul puudub ülevaade sellest, mida ta endas varasemalt sisaldas. Järelduse tegin selle põhjal, et aukohtute protokollid ning seletused-sisseanded on kõik [Vironia Riia-Tartu konvendi] arhiivi protokollide vahel olemas. Samalaadse järelduse võib vast teha ka liikmete nimekirjade ja kutsete kohta, mida küll ka alati on protokollide vahele lisatud.

(Siiski ei saa siin kindel olla, et kategooria V, "Kohtukomisjoni (K! K!) arhiiv", on üle läinud tänapäevasesse I-IV raamistikku. Riikliku Ajaloo Keskarhiivi töölised kasutasid sageli (mitte küll vist alati) Edgar Saksa viitenumbreid oma [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] inventarnimistus, ja ometi selles nimistuses V-kategooria viiteid ei esine. Tõik, et tänapäevases II-kategoorias on palju kohtukomisjoni tööd puudutavat informatsiooni, et ole kindlaks tõendiks, et tegemist on ennasõjaaegse V-kategooria materjalidega, kuna II-kategooria oli juba Edgar Saksa ajal kirju, mitmekesise iseloomuga. Vil! Valdeko Alajani (c. 1933/II) mälestustest kohtukomisjoni tööst (ära toodud käesoleva juubelialbumi üldises Tartu arengu kirjelduses, "B2a" osas) on ka teada, et reeglipäraselt oli tugev dokumentide vool just kohtukomisjonist eestseisuse lauale konvendikoosolekute jooksul, s. o. sellele lauale, millest dokumendid läksid Edgar Saksa mitmekesisesse II-kategooriasse.)

EAA praegune Vironia kogu koosneb sälikutest 1-101, mida osaliselt sai ka analüüsida Kristjan Gerndorf (siinjuures toimetuse täiendused nurksulgudes):

Nr 1 [Edgar Saks I.A.1]: "Põhikiri ja kodukord koos täiendustega" on üsna hästi säilinud paksu kõvade kaantega klade sarnane dokument. Tekst on lausa trükitud ning lugeda kerge.

Nr 2-74 [Edgar Saks II.A.1-II.A.34, II.A.36-II.A.74]: sisuliselt B! K! arhiiv, sisaldab kõiki protokolle alates aastatest 1899-1940. Säilikud on kohati väga halvasti säilinud ja nende lugemine peaaegu et võimatu (eelkõige seetõttu, et kirjutatud on kalka paberile sinise heledaks tõmbunud tindiga, paber on kortsunud ning servad narmendamas). Kõige halvem on siiski see, et säilikud on samas köites, nagu nad vist 1954-l aastal sai köidetud, s. o. pappkaante vahele nööriga seotud.

Sisaldavad peale protokollide sissetulnud kirju, liikmete nimekirju, aukohtu protokolle, sisseandeid ja kaebusi.

Nr 75: "Temaatiline sedelkataloog protokollide ja nende lisade kohta." [on] ... tegelikult kaks kartoteegikapi sahtlit, millest üks sisaldab konvendi otsuseid kronoloogilises järjestuses aastate kaupa lahterdatuna ning teine on temaatiliselt jagatud üle kogu Vironia ajaloo. Tuleb kahjuks tunnistada, et temaatiline kartoteegisahtel ei ole niivõrd põhjalik kui esmapilgul võiks loota. Puudub lihtsalt liiga palju teisi sahtleid. (Kokku oli [Edgar Saksa juhendusel valmistatud] kartoteegikapis 12 sahtlit. Puudub seega kümme sahtlit.) ... [Huvitaval kombel inventarnimistu [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] esimene kirjutaja, 1950. a., jätab mulje, et kartoteek oli tema ajal täies ulatuses sälinud.]

Nr 76-78 [kantud inventarnimistusse [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] ilma Edgar Saksa viitenumbriteta]: "Liikmete eluluguderaamat". Kokku kolm raamatut, sissekannete daatumite järgi liigitatud ajavahemikesse 1900-28, 1928-34 ja 1935-40. Tegelikult sisaldavad eluluguderaamatud palju varasemate coetuste elulugusid. Näiteks esimesse raamatusse on sissekandeid teinud vironused alates asutajaliikmetest kuni 22/I-ni, daatum 1928 märgib viimase sissekande tegemise aega.

Asutajaliikmetest on puudu K. Ipsbergi, Hans Margensi, Joakim Raudsepa, Ewald Maehle, Aleksander Lukk'i ja David Koiki elulood. Alates 1900. a. kuni 1911. a. ei ole eluluguderaamatus mitte ainsatki tühja lehte. Seevastu on segastest aegadest alates ka auke järjest rohkem ning Moskvasse evakueerumisele järgnenud aastatel on tühemikud lausa pirakad. Näiteks on 1917. a. kuni 1922. a. kolmekümne neljast mehest teinud sissekande vaid väga üksikud. Edaspidi muutub küll olukord tiba paremaks, kuid seevastu kaotab suurelt korrektsus. Kohati ei ole võimalik isegi välja lugeda, kelle elulooga on tegemist.

Elulood on enamikel juhtudel üsna sarnased. Eriti tuntav on see asutajaliikmete ja vanemate coetuste puhul. Tavajuhul saadi ikka algharidus oma emalt, siis mindi küla- või kreiskooli ning sealt kas kommerts või reaalkooli ...

Säilikute seisukord on üsna hea.

Nr 79 [ilma Edgar Saksa viitenumbrita; inventarnimistus [Eesti Ajaloo Arhiiv (EAA) 1950++] dateeritud kui "1938(?)"]: "Liikmete aadressiraamat". ...

Nr 80-85 [Edgar Saks III.A.1, III.A.2, III.A.3, ja siis veel kolm sälikut koostatud pärast Edgar Saksa 1933. a. tööd, jäetud ilma Saksa-skeemi viitenumbriteta, seega peegeldades seda sama informaalsust Vironia viimases ennesõjaaegses arhiivinduses, mida juba üleval mainitud]: Sisuliselt B! K! kirjavahetus. Ka üsna kehvasti köidetud ning halvas seisukorras. ...

Nr [86] [Edgar Saks III.B.1]: "Sissetulnud kirjade register" Ajavahemikus 1900-24. Kanded on algul hoolikad ja korrektsed, kuid veavad lõpupoole järjest enam viltu ning raskesti loetavateks. Sisaldab algul ka sisseandeid ning kaebusi.

Töö sellega on üsna vaevarikas. Säilinud kenasti.

[Nr 87 on Edgar Saksa majanduslik IV.A.1 "Pearaamat, aastailt 1904-13."]

Nr 88-93: [kusjuures 89 on Edgar Saks IV.A.2, teised säilikud aga ilma Saksa viitenumbriteta] Ökonoomi raamatud ja võlgnike raamatud ...

Nr 94 [ilma Edgar Saksa viitenumbriteta]: "Laulik"

Nr 95 [ilma Edgar Saksa viitenumbriteta]: "Liikmete nimekirjad" ...

Nr 96-100 [Edgar Saks II.B.1-II.B.5]: "Konvendi protokolliraamat". Ajavahemikus 1900-29. Korrektsed, kõvade kaantega väga hästi säilinud B! K! protokollide ärakirjaderaamatud. Sisaldavad ainult konvendi koosolekute protokollide ärakirju.

Nr 101 [ilma Edgar Saksa viitenumbriteta]: Grupifoto rebaste coetusest 1938/39. See foto on olemas nii varasemates albumites kui ka Eesti Filmiarhiivis.