Memento Tallinna Ühendus

Memento Tallinna Ühendusele vastav täielik ametlik nimetus on Eesti Õigusvaselt Represseeritute Liidu "Memento" Tallinna Ühendus.

Memento Tallinna Ühendus ehk samuti EÕRL "Memento" Tallinna Ühendus on Tallinnas tegutsev eraõiguslik, vabatahtlik organisatsioon, mis liidab endas õigusvastaste repressioonide alla kannatanuid, nende järeltulijaid, sugulasi ja teisi Tallinna Ühenduse eesmärke toetavaid isikuid. Memento Tallinna Ühendus hõlmab üle 500 rohkem või vähem aktiivset liiget, kuid saatusekaaslasi elab Tallinnas üle 2000. EÕRL Tallinna Ühendus on asutatud 25. märtsil 1989. a. Tallinnas. Nende ridade kirjapanemise ajal oli juhtorganite asukoht Endla tänav 4.

Memento Tallinna Ühenduses tegutsevad liikmemaksude toimkond, kirjavahetuse toimkond, ürituste organiseerimise toimkond, muuseumi toimkond, teabe- ja ajalootoimkond, pansionaadi toimkond, finantseerimise toimkond, poliittoimkond jt. Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) töötas nende ridade kirjapanemise ajal osaliselt samades ruumides Endla tänav 4. Selle töötajad on Memento Tallinna Ühenduse liikmed.

Põhikirjalised eesmärgid: Memento Tallinna Ühenduse eesmärkideks on

• paljastada totalitarismi ja hoiatada selle ohu eest, desovjetiseerida Eesti ühiskond

• järjekindlalt välja astuda õigusvastaselt represseeritute kaitseks, saavutamaks nende täielikku rehabiliteerimist koos sellest tulenevate kõigi õiguslike tagajärgedega

• tegeleda heategevusega

• kaasa aidata õigusvastaste repressioonide olemuse, ulatuse ning nende toimepanijate kindlakstegemisele ja avalikustamisele

• õigusvastaste repressioonide läbi kannatanute ja hukkunute mälestusi jäädvustada

Struktuur, juhtimine ja finantsid: EÕRL Memento Tallinna Ühenduse kõrgeimaks organiks on esinduskogu koosolek, mille kutsub kokku Tallinna Ühenduse volikogu üks kord aasta jooksul. Esinduskogu koosolek valib kaheks aastaks neljakümne ühest liikmest koosneva volikogu ja kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Ühenduse volikogu valib oma liikmete hulgast vähemalt kolmeteistkümneliikmelise eestseisuse ja volikogu esimehe. Ühenduse eestseisus valib enda seast esimehe ja määrab raamatupidamise, samuti liikmete arvestuse eest vastutavad isikud. Eestseisuse esimees esindab Ühendust volituseta.

Memento Tallinna Ühenduse majandusliku aluse moodustavad sisseastumis- ja liikmemaksud, organisatsioonide, liikumiste ja kodanike vabatahtlikud annetused ning Ühenduse üritustest laekuvad tulud. Memento Tallinna Ühenduse liikmed on samad isikud, kellest on kirjutatud eespool, lõigus "Memento liikmed". Memento Tallinna Ühenduse liikmeskond ja teised saatusekaaslased vajaksid palju rohkem moraalset ja tegevabi kui seda Tallinna Ühendusel praegu võimalik osutada on.

Regulaarselt läbiviidavad suuremad üritused: Igal aastal kaks korda, s. o. 1949. a. märtsiküüditamise aastapäeval 25. märtsil ja 1941. a. juuniküüditamise aastapäeval 14. juunil, toimuvad mälestuskogunemised Tallinnas Toompeal Pika Hermanni torni lähedal Lindamäel Linda kuju juures, traditsioonilise algusega kell 16.00. Nende kogunemiste peaorganisaatoriks on Memento Tallinna Ühendus koos Memento Liidu esimehega. Samal ajal helistatakse üle kogu Eesti kirikukelli. Linda kuju juures esinetakse lühikõnedega ja Linda kuju jalamil oleva plaadi juurde asetatakse pärgi, lillekimpe, lilli, küünlaid. Sellel kiviplaadil on tekst: "Ikka mõtlen neile, kes siit viidi. Taeva poole karjub nende äng." Kogunemise ajal lehvivad kuju kõrval erinevate represseeritute ja vabadusvõitlejate organisatsioonide lipud. Linnavalitsus hoolitseb valjuhääldamise kompleksi ülesseadmise eest. Kohal on kas piirivalvurite või politsei orkester, mõni laulukoor, kodutütred, piirivalve ohvitserid ja palju teisi. Päevakava juhatavad harilikult kas Anne Eenpalu (kodutütarde juht ja Memento Tallinna Ühenduse abiesimees), Endel Palmist või Leo Õispuu. Memento poolse päevakohase sõnavõtuga esineb tavaliselt Leo Õispuu ning täiendavad Ülo Ojatalu ja teised. Endiste poliitvangide poolt esineb ja paneb lilli harilikult Aadu Oll koos saatjatega. Ka Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, Eesti Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Eesti piirivalve ohvitserid ja teised organisatsioonid on harilikult pärjapanijate ja sõnavõtjate hulgas. Alati viibivad kohal vähemalt kolm-neli Riigikogu ja Valitsuse liiget, samuti Tallinna Linnavalitsuse esindajad, kes asetavad samuti pärgi ja lillekimpe ning esinevad sõnavõttudega. Kõige järjekindlamate sõnavõtjate hulgas on olnud Tunne Kelam, Enn Tarto ja Mart Laar. Tähelepanuväärne on, et paarikümne aasta jooksul on ainult üks kord sõna võtnud üks Venemaa eestlasest Nõukogude Armee vanemohvitser, kes vabandas represseeritute ees, et tema ei teadnud küüditamistest ning on sunnitud lugema ka ennast kaassüüdlaseks. See on viiekümne aasta jooksul Eesti kompartei, KGB, Nõukogude Armee poolt ainus arglik vabandus ülekohtu eest.

Analoogilised mälestuskogunemised toimuvad 25. märtsil ja 14. juunil nii Tallinnas teistes kohtades, eriti Pääsküla jaama juures, ning Memento maakondlike organisatsioonide eestvedamisel kõikjal üle Eestimaa, maakondades ja linnades asetsevate vastavate mälestusmärkide juures. Suuremad ja tugevamad organisatsioonid nende ürituste läbiviimiseks on peale Tallinna veel Rakveres, Pärnus, Tartus ja mujal.

Samaaegselt ülalmärgitud üritustega on Memento paariaastaste vaheaegadega korraldanud küüditamiste aastapäevadel ka repressioonide teemalisi konverentse, tavaliselt kestusega kaks päeva. Läbiviimise kohtadeks on olnud Sakala Keskus või Tallinna Pedagoogikaülikool. Viimases on toimunud üliõpilaste ettekanded ning eestvedajateks olnud dots. Ants Ruusmann ja Ülo Ojatalu. Aastal 2000 organiseeris Isamaaliit, Memento kaasalöömisel 14. juunil Sakala Keskuse suures saalis rahvusvahelise konverentsi, teemal "Kommunismi kuriteod", kus esinesid sõnavõttudega EV peaminister Mart Laar, kirjanik ja kultuuritegelane Jaan Kross, Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, Margaretha af Ugglas (Rootsist), Vene Riigiduuma saadik Sergei Kovaljov, Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökojast Enn Sarv (Eesti represseeritute ainsa esindajana, kuna konverentsi kestus oli piiratud), poliitikakommentaator dr. Carl Gustav Ströhm, Berliini Humboldti Ülikooli doktorant Lauri Mälksoo, EV kaitseminister Jüri Luik. Kokkuvõtte konverentsi tööst tegid Trivimi Velliste, Göran Lennmark, Sir Geoffrey Pattie. Konverentsi lõpetuseks kell 16.00 toimus rongkäik läbi linna Linda kuju juurde mälestusmiitingule. Sakala Keskuse suur saal oli täidetud represseeritute esindajatega üle kogu Eesti. Nende kohale- ja tagasisõiduks oli tellitud mugavad autobussid.

Samaaegselt Tallinna konverentsiga toimus Vilniuses rahvusvaheline kongress, teemal "Hinnangu andmine kommunismi kuritegudele", millel osalesid ning esinesid enam kui kahekümne riigi ühiskondlike (represseeritute) organisatsioonide esindajad, kes olid oma ettekanded koostanud valitsuste abil. Konverents toimus 12.-14. juunini 2000. a. Leedu pealinnas Vilniuses, Seimi ruumides. Kongressi avamisel Leedu Seimi suures istungitesaalis moodustati-kinnitati Ühiskondlik Tribunal (nõndanimetatud Nürnberg II). Ühiskondliku Tribunali kohtunikeks kinnitati kaheksa juristi erinevatest riikidest: Leedust, Ukrainast, USA-st ja mujalt. Samuti kinnitati, valiti süüdistajad, kaitsjad, sekretariaat, põhikiri, tegevuse eeskirjad ja muud vajalikud dokumendid. Konverentsi lõpetamisele pühendatud pressikonverents toimus 15. juunil Seimi pressisaalis.

Kongressi töö toimus Leedu Seimi ruumides, kaasaegselt varustatud konverentsiruumides kahe paralleelselt töötava sektsioonina. Samaaegselt toimusid Leedu Teaduste Akadeemia saalis Vilniuse keskuses Ühiskondliku Tribunali istungid. Eestit esindasid kongressil dots. Leo Õispuu Memento poolt, emeriitprofessor Mart Laane, Mart Niklus ja Kalju Mätik Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Poliitvangide nimel, Mait Raun Eesti ajakirjanikuna. Tribunalil esines süüdistajana veel Hilda Sabbo Eestist, kes andis tribunalile üle neli paksu raamatut kommunismi kuritegusid tõendavate arhiividokumentide koopiatega. Kongressil esinesid ka Avo Piirisild USA-st ja Peeter Luksep Rootsist. Eesti venekeelset ajakirjandust esindas Avgustina Gerber. Ettekandjana kongressile registreeritud dr. Heino Noor Eesti Endiste Poliitvangide Liidust ei saanud haiguse tõttu kohale sõita.

Dots. Leo Õispuu esines kongressil ettekandega "1940-88. aastatel represseeritud Eesti isikute nimekirjaraamatute seeriast" ning sõnavõtuga Tribunalil Eesti poolse süüdistajana, teemal "Nõukogude Liidu okupatsioonidega Eesti Vabariigile tekitatud kahjudest", mille materjali aitas ette valmistada Peep Varju Mementost. Peep Varju on mitte üksnes Memento aseesimees, vaid põhitöökohaga Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees. Sõnavõtu arvandmete tõendamiseks andis dots. Õispuu Tribunali kohtunikele üle ERRB poolt koostatud nimekirjaraamatud nr. 1, 2 ja 5, igaühes neist ligi 700-800 lehekülge. Kõnesolevates nimekirjaraamatutes on praktiliselt iga mahalastud, hukkunud, vangistatud ja küüditatud isiku andmete juurde tõenduseks viide vastavale allikmaterjalile, valdavalt KGB arhiivitoimiku numbrid. Täiendavalt kolmele raamatule andis dots. Õispuu Tribunali kohtunikele üle raamatu, mis oli Eesti Teaduste Akadeemia komisjoni poolt akadeemik Juhan Kahki juhtimisel koostatud ja inglisekeelse raamatuna (91 lk.) avaldatud 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt [Kahk 1991]. Selles raamatus, pealkirjaga "II maailmasõda ja nõukogude okupatsioon Eestis. Kahjude kokkuvõte", esitatud vananenud ja väikestena tunduvate arvude täpsustamiseks ja täiendamiseks anti aega Tribunali järgmise istungi toimumiseni 4.-8. septembrini 2000. a. Vilniuses. Täpsemad andmed sellest kongressist ja tribunalist pandi Interneti.

Memento üritused: Memento üritustena (kuigi mitte nii tähtsatena kui eelpoolkirjeldatud) võiks nimetada osavõttu Eesti Endiste Poliitvangide poolt igal suvel erinevates Eesti paikades organiseeritud kokkutulekutest. Viimane neist toimus 2000. aasta suvel Viimsis, kindral Laidoneri mõis-muuseumi juures, kunagises Kloogaranna noorsoo-organisatsiooni suvelaagris jne. Samasuguseid üle-Eestilisi kokkutulekuid organiseerivad vabadusvõitlejad. Paar korda on taolised kokkutulekud toimunud Tori lauluväljakul, ühel korral Rakke lauluväljakul ning mitmetes muudes maakondlikes paikades. Memento osaleb oma liikmete, lipu ja ettekannetega. Memento Liidu erinevate allüksuste vahel toimuvad regulaarselt , mitmekümne esindaja osavõtul, kahepoolsed kohtumised. Hiljuti, 2000. a. juunikuus oli Pärnu ja Tallinna Memento esindajate kohtumine Keila lähedal asuvas turismitalus. Varem oli kohtumine Pärnus jne. Aktiivselt organiseerivad mälestusüritusi, kokkutulekuid, konverentse ka Tartu, Saaremaa, Rakvere jt. Mementode rahvas. Represseeritute tähtsaks keskuseks on kujunemas Pilistvere kiriku juures asuv memoriaal-park. Mälestusmärke mahalastutele ja represseeritutele avatakse pidevalt juurde: 1999. aastal osalesid Tallinna mementolased bussitäie rahvaga kommunistide poolt 1940-41 mõrvatud inimestele pühendatud mälestusmärgi avamisel Haapsalus ning kõrge mälestusristi avamisel küüditamisrongide koostamise paigas Läänemaal, Risti raudteejaamas, kus nii 1941. kui 1949. aastal inimesi veoautodest loomavagunitesse laaditi.

Koostöökoda: Nõukogude okupatsioonivõimude poolt küüditatute, poliitilistel põhjustel vangistatute ja muul viisil represseeritute olulisemaid probleeme arutatakse ning võetakse vastu vajalikke otsuseid peamiselt Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökojas (EDRJ Koostöökoda). EDRJ Koostöökotta võetakse koosoleku otsusega vastu ametlikult registreeritud organisatsioone, nende poolt esitatud avalduse ning lisatud dokumentide alusel. Koostöökojas on igal vastuvõetud organisatsioonil üks hääl. Organisatsiooni esindab esimees, aseesimees või volitatud esindaja. Koosolekuid juhatatakse rotatsiooni korras või kokkuleppeliselt.

Memento Tallinna Ühenduse ja ka Memento Liidu kõige tähtsamad asjaajamised, pöördumised, väljapakutud seaduseelnõude projektid, avalikud ühiskirjad jms. arutatakse läbi, täiendatakse ja saadetakse välja EDRJ Koostöökoja nimel, kinnitatuna vastava koosoleku poolt. Koostöökotta kuuluvad lisaks ülalpool mainitud represseeritute organisatsioonide esimeestele ja abiesimeestele veel Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu, Kindral Johan Laidoneri Seltsi, Isamaaliidu juhtivisikud ja veel mõned ebaregulaarselt kohalkäivate organisatsioonide juhtivad esindajad. Koostöökoda töötab juba mitu aastat. Nende ridade kirjapanemise ajal toimusid koosolekud peamiselt Isamaliidu korteris Endla tänav 4a (Tallinna Memento naabruses) sagedusega üks kord kahe nädala kuni kahe kuu järel. Üks (21. juunil 1999) toimus peaminister Mart Laari kabinetis Toompeal ning tema juhatamisel.