Tartu Ülikoolis töötas veterinaariaprofessorina vil! Ferdinand Laja. 1946. a. valiti ta akadeemikuks. Lühikest aega--1947. aastast kuni 1950. aasta kaadripuhastuseni oli ta TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi direktor. Selle järel kuni surmani 1956. a. töötas õppejõuna Eesti Põllumajanduse Akadeemias. Sealsamas töötas ka vil! Harry Mauring. Ta oli Saksa okupatsiooni ajal kaitsnud magistrikraadi hobusekasvatuse alal. Kuna aga Nõukogude okupatsioonivõimud Saksa okupatsiooni aegseid dokumente ei tunnistanud, tuli tal teha uus dissertatsioon, seekord väikeloomade kasvatusest, et saada agronoomiateaduste kandidaadi kraadi. Tema sulest on ilmunud mitmeid olulisi raamatuid loomakasvatusest.
Suurt lugupidamist pälvis arhitekt vil! prof. Edgar-Johan Kuusik, Eesti Vabadusristi kavaler II/3. Vil! Kuusik elas nii Saksa kui Vene okupatsiooni ajal Tallinnas. Ta juhatas alates 1944. a. kuni 1950. a. Eesti Kunstiinstituudi ruumikujunduse kateedrit ja sai 1946. a. professoriks. 1950. a. vabastati ta kateerdijuhataja kohalt ja viidi üle arhitaktuuri kateedrisse õppejõuks. Aastail 1950-52 oli ta ka välja heidetud Arhitektide Liidust, kuid 1968. a. sai ta Eesti NSV teeneliseks arhitektiks. Õppejõuna tegutses prof. Kuusik kuni surmani 1974. a. Ta on projekteerinud elamute kõrval palju ühiskondlikke hooneid ja nende sisekujundust.
Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Vabariigi aegse vil! professor Evald Malteneki 100. sünniaastapäeva tähistati 1987. a. ja Eesti Vabariigi aegse õppejõu vil! dip. ing. Villem Reinoki 110. sünniaastapäeva 1992. a. Viimase 100. sünnipäeva 1982. a. ei olnud poliitilistel põhjustel võimalik pidada.
1944. a. sügisest hakkasid TPI-s loenguid pidama vil! vil! professor Karl-Felix Sauks ja dotsent Leo Tiik. Majandusteaduskonna üleviimisega Tartu Ülikooli juurde siirdusid nad sinna. Vil! Sauks sai laiemalt tuntuks kaubandusvõrgu väljaarendamise ja kaubandusökonoomika ning -ajaloo alaste uuringutega. Ta on enam kui 70 uurimuse, sealhulgas 7 monograafia autor. Felix Sauks suri 1983. a. Tartus. Leo Tiik on avaldanud rohkesti artikleid Eesti ajaloo ja kodu-uurimise valdkonnas.
Dotsentidel vil! vil! Leonid Allikasel, Harry Esopil ja Konstantin Ollikul möödus elu ametiredelil auväärses tõusvas joones mõlema okupatsiooni ajal. Vil! Viktor Rikken töötas pärast Punaarmeest vabanemist TA Tööstusprobleemide ja Keemia Instituudis, jõudes direktori asetäitja ametikohani ja pidas mõni aasta tunnitasu alusel loenguid TPI-s. Samas instituudis töötas keemiateaduste kandidaat vil! Ralf Valdek, kes sai põlevkivifenoolide uurimistöö eest Nõukogude Eesti preemia.
Kui arvestada pärast sõda Eestis olevate viroonlaste väikest arvu, kusjuures suur osa neist arreteeriti, siis üle kümne vilistlase suundumist teadus- ja pedagoogilisele tööle tuleb pidada märkimisväärseks saavutuseks.