Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
KVALITEEDIKONTROLLID:
!_{peeter.sarevet} kontrolligu keelt
__TEHTUD@20000921
__keel korras, v\"alja arvatud et yheks kohas sidekriips
sovitav t\"aish\"a\"alikute kolmiku poolitamiseks
!_{tkarmo} kontrolligu sõnasõnaliselt
"\"Uli\~opilaslehe" vastu
__TEHTUD@20000922T153344Z
MUREPUNKTE:
__pole Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Eesti ärkusaeg, mil pandi alus reale rahvuslikele üritusile ja püstitati mitmekskümneks aastaks jätkunud isamaalisi loosungeid, oli rahvaliikumine, mis rauges iseenesest pikkamisi, närviväsimuse tõttu (F. Tuglas). Kõik tol ajal vaimustust tekitanu muutus hiljem tüütuseni leierdatuks. Sama nähe kui vaimse kultuuri alal mõõna-aastaisse astumine, ilmnes ka Eesti majanduslikus elus. Kaheksakümnendail aastail alanud majanduslik kriis aitas lõplikult purustada paatoserikkaid illusioone. Elu hall pale rühkis esikohale.
Mõõnale järgneb reeglipäraselt tõus ja ka tolleaegne Eesti ületas peagi depressiooniaastad. Üheksakümnendate aastate keskel tekkis järsk tööndusliku tegevuse elustumine linnades, maagi selgroog sirgus ning põllumajandus stabiliseerus. Talupoja kukrusse kogunes juba niivõrt raha, et seda hakkas piisama elu ülalpidamise nõuete rahuldamise kõrval ka muudeks otstarveteks. Noil aastail Tartu ülikool ja eriti Riia polütehnikumi saalid võtsid vastu palju tüsedaid eesti maapoisse. Sajandi vahetusel sammuti nn. uude ärkusaega, mis tähendas teist rahvuslikku, hariduslikku ja majanduslikku tõusuperioodi ja ka kriitilisemat suhtumist ellu. Selle aja lapsed olid vabad rahvuslikust sentimentaalsusest, kainemalt mõtlejad ja elulähedasemad. Sajandi vahetusel alles tõelise eesti haritlaskonna pale hakkas kujunema. Eesti keel võitis ärkusaegse saksasõbralikkuse positsioonid ja polnud vähe neid, kes peale slaavi ja germaani kultuuri tundsid huvi ka õhuakna avamisest Euroopasse. Sündisid eod, mis soovisid osasaamist Läänest ja 1905. a. tekitasid omaette vaimse liikumise.
Esimeseks ärkusaja saavutuseks tuleb lugeda muu hulgas ka rahvusteadliku eesti üliõpilase sündi ja esimese eesti üliõpilasorganisatsiooni loomist. Teine ärkussaeg sajandi vahetusel oli maakamara-lähedasem, õhulise paatose vaesem ja selle teeneks on teise eesti haritlaskonna organiseerumisvormi--eesti korporatsiooni sünnitamine. 1895. a. peale võib juba rääkida Riias Vironia kujunemisest ja ka Tartu Eesti Üliõpilaste Selts elas aastail 1895-97 üle oma korporantismi õitseaegu "Fraternitas Viliensise" nime all (V. Juhanson).
Et just teine ärkusaeg andis soodsaid eeldusi eesti korporatsiooni võidulepääsuks, selle nähte põhjusi tuleb muuhulgas otsida ka rahva majanduslikust tõusust ja linnastumise protsessi edust. Majanduslikud jõuallikad on alati olnud vajalikud selleks, et ka väline vorm leiaks hindamist ja viljeldamist. Korporatsioon akadeemilise organiseerumisvormina kriipsutas esmakordselt Eesti avalikus elus alla laitmatu välispidise külje tarvilikkust ja tõi laia massi silmade ette üheväärsuse põhimõtte teiste rahvastega enam kui ükski teine nähe tookordses eesti ühiskonnas. Selleks, et täita oma missiooni üheõiguslikkuse lipu hiivamiseks, välise külje rõhutamiseks sisu kõrval, oli organisatsiooni liikmeskonnal vajalik küllalt jõukas tagamaa--seda suutis tagada sajandi vahetuse eesti põldur. Vironia ülesastumine värvides oli omal ajal eesti ühiskonnas küllalt tähelepanu äratav sündmus. Oli ju juurdunud rahvasse sajandi kestel vaade, et trikoloori kandmine on nagu sakslaste privileeg.
Eesti korporantismi läbimurret üritati Tartus ja Riias peaaegu ühel ajal. Selle, mis Tartus "Fraternitas Viliensisel" ebaõnnestus, saavutas Vironia a. 1900. Tartu korporantismis algas siitpeale--a. 1898 murrangu aeg, mis oli tingitud poliitilise liberalismi ja maailmavaatelise materialismi üha enam süvenemisest (V. Juhanson) ja võitlus jõudis lõpule 1905. aastaks. Sisekriisist liberaalsete voolude rünnaku näol ei pääsenud ka Vironia. Vaid seetõttu, et organisatsioon oli terviklikum , ühtlasem ja teotses teistes tingimustes, toimus sisemine jõukatsumine hiljem, mida võib dateerida 1904.-07. a. nn. "punaste aastate" näol. Sellestki katsumisest tuli Vironia välja oma struktuuri säilitavana.
Vironia kui korporatsiooni sünd tolleaegse Vene suuremas sadamalinnas Riias, kuid ka ühtlasi Tartust hoopis vabameelsemas õhustikus, polnud kaugeltki kerge. See sündmus on aga eesti teise ärkusaja üks olulisemaid nähteid, sest siit hakkas kodumaa tööpõllule valguma majanduslikult ja tehniliselt maad ülesehitav generatsioon. Tartu humanitaar-teadusi viljeldavale, sageli paljusõnalisele haritlaskonnale pani Riia vastu majandus- ja teoinimesi--mehi, kes vähem rääkisid, kuid enam tegid.