Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE)
* 20011106T222647Z
__{t.karmo} timmis Tartu linna kirjeldust
* 20010817T184150Z
__{t.karmo} pani SGML-allikasse filoloog {p.sarevet}-i parandused
* 20001017++
__{t.karmo} ladus teksti {gert.schulz}-i 20001017T090934Z
*.doc saadetise järgi, lisades omalt poolt
tausakirjeldust Tartust kui linnast
KVALITEEDIKONTROLLID
!_filoloog {p.sarevet} kontrolligu keelt
__TEHTUD@20010727
!_keegi kontrolligu veelkord keelt Tartu linna kirjelduses,
kuna {t.karmo} tegi siin muudatusi 20011106T222647Z
MUREPUNKTID
!_katsuda natuke paremini käasitleda Tartu teaduslikke saavutusi
!_{tkarmo} muretseda täiendavaid andmeid, võimalikult
telefonitsi,
et Tartu, Tallinna, Toronto kirjeldused oleksid umbes samade
proportsioonidegaÜlaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Tartu üliõpilaselu iseloomustab suur aktiivsus, tegutseb ju siin üheksateist traditsioonilist akadeemilist tudengiorganisatsiooni (korporatsioonid ja seltsid), millele lisanduvad veel igasugused arvukad eriala- ja huviseltsid. Kõik need organisatsioonid korraldavad aegajalt üritusi, millele kutsuvad laiema ringi osavõtjaid. Tihtilugu on samaaegselt toimumas mitu üritust korraga, kus viisakus korp! Vironia liikmete kohalolekut nõuab, mis tähendab seda, et seltsivennad ja rebased peavad andma endast parima, et esindatus olemas oleks. Siiski ei tuleks selliseid üritusi pidada pelgalt kohustuseks, kogemus näitab, et nii mõnigi kord neist toob endaga kaasa kustumatud mälestused kogu eluks.
Tartu tudengielu suurejoonelisim sündmus on 30. aprilli ööl vastu 1. maid toimuv volbriöö, mis on kulminatsiooniks ligi nädal aega kestvatele Tartu tudengite kevadpäevadele. Tava kohaselt on volbriööl Tartus tegutsevate akadeemiliste organisatsioonide konventide uksed avatud kõigile soovijatele, kaasaarvatud ka metsikutele, keda tavaliselt korporatsioonide ja seltside üritustel ei näe. Ka Tartu konvendi uksed on sel ajal avatud külalistele, keda viimastel aastatel on iseäranis arvukalt kohale tulnud. Vironusedki võtavad aktiivselt osa volbriööl toimuvatest üritustest ning käivad teistel külas - on ju meid siin samaaegselt toimuva kommersi tõttu eriti palju kohal.
Loomulikult ei piirdu konvendi tegevus vaid avalikest üritustest osavõtuga. Eriti tihedalt käiakse läbi meeskorporatsioonidega: traditsioonilisteks on saanud kord semestris toimuvad õlleõhtud korp! korp! Sakala ja Ugalaga, samuti aeg-ajalt ka teiste EKL-i korporatsioonidega. Viimasel ajal on tavaks saanud nelja vanima EKL-i korporatsiooni ühised õlleõhtud, mis leiavad kordamööda aset osavõtjate konventides korraldaja tavade järgi. Mitteametlikud koosviibimised on isegi sagedasemad, tihtilugu võib teiste korporatsioonide konventidest leida ees istumas vironusi ja vastupidi. Korraldatakse ühiseid mõõduvõtmisi spordis, peaasjalikult jalg- ja korvpallis.
Naisorganisatsioonidega toimuvatest üritustest on traditsiooniks saanud ühised emade- ja isadepäeva tähistamised korp! Indlaga ja kevade vastuvõtt korp! Amicitiaga. Läbikäimine ülejäänud naisorganisatsioonidega toimub samuti ühiste ürituste käigus, mida korraldatakse siis, kui selleks parasjagu mõlemapoolne soov ja võimalus tekib, samuti peab mainima ühiseid tantsukursusi. Nii mitmedki seltsivennad ja vilistlased on endale naisorganisatsioonide liikmete seast kaasad leidnud.
Konvendielu on üldjuhul aktiivne siis, kui Tartu Ülikoolis käib õppetegevus, seega septembri algusest kuni detsembri keskpaigani ja veebruari algusest kuni mai lõpuni. Semestri jooksul toimuvad igal nädalal korralised koosolekud, samuti ühised sportimised ja väikesed reedeõhtused koosviibimised. Rebased käivad lisaks veel nädalas korra toimuvatel rebas- ja cantustundides, kus õpivad tundma Vironia tavasid ja laule. Tavalised on ka referaattunnid, kus esineja, kelleks võib olla kas viroonlane või mõni omal alal kompetentne inimene, peab loengu teemal, mis oleks huvitav ja hariv ka nendele, kelle eriala see just ei ole.
Kuid ega suvelgi konvendi tegevus päris soiku jää. Kevade lõppu ja suve algust tähistab aiapidu, millel osalevad peale viroonlaste ka nende kaaslased. Sobivamat kohta selleks, kui kõrvalkrundil asuv Tartu Ülikooli botaanikaaed, on raske leida. Lähitulevikus on siiski plaanis ka oma aia korda tegemine, praegu laiub sel kohal üsna viletsa väljanägemisega parkimisplats ja tühermaa. Õpingud lõpetanud seltsivennad ehk värsked vilistlased korraldavad samuti suve alguses veel ühe toreda ürituse - komitaadi, millega tähistavad oma siirdumist vilistlasmaale. Suve keskel toimub mitmeid koosviibimisi Eesti eri paikades elavate seltsivendade või vilistlaste majades ja suvilates, eesmärgiga ühiselt kenasti aega viita.
Jõulupidu on samuti üritus, millest vironused koos kaaslastega osa võtavad. Hea kombe kohaselt pakutakse sel puhul kuuse all ohtralt süüa ja juua, isegi jõuluvana astub korraks läbi, et kohalolijatele hea käitumise ja ilusa esinemise eest ehk mõni kingikegi poetada.
Viimase aja üks toredaimaid üritusi leidis aset 24. veebruaril 2000. a., kui tähistasime Eesti Vabariigi 82. aastapäeva. Selle päeva hommik algas konvendis piduliku lipuheiskamise ja hümni laulmisega ning paari toostiga Vabariigi terviseks (ilm oli väga külm). Seejärel siirdusime koos oma lipu ja rapiiridega varustatud lipuvalvega Toomemäele, kus toimus ametlik Eesti lipu heiskamine Tähetorni. Kohal olid ka teiste korporatsioonide ning muude organisatsioonide liikmed, samuti ka võimu ning vaimu esindajaid, mõned koos lipuga, mõned mitte. Koos tehti laulu ja peeti kõnesid. Seejärel tulime tagasi konventi, kus peale uhke pidusöögi veetsime ülejäänud päeva isamaaliste laulude ja kõnede saatel. Kõigile jäid sellest koosviibimisest väga meeldivad mälestused.
Tartu konvendi liikmeskond kasvab stabiilselt, vaatamata sellele, et paljud seltsivennad ja värsked vilistlased kipuvad seoses töökohaga mujale, eeskätt Tallinna, kolima, mistõttu neid pärast ülikooli lõpetamist Tartus palju harvem näha on. Uute rebaste hulga üle kurta ei tule, neid on just nii palju, et nende kasvatamine üle jõu ei käiks.
Mis puutub olmetingimusi, siis need on viimaste aastate jooksul läbi teinud tohutu hüppe - tänu kogu korporatsiooni liikmeskonna ühistele jõupingutustele on Tartu suurim C!Q! taas omandamas seda suursugusust, mis tal endistel aegadel oli. Tartu konvendi ruumid teisel korrusel on viimase kahe aastaga peaaegu korda saanud, oma järge ootavad kelder ja ülemised korrused, soetatud on arvukalt korralikku mööblit. Korda hakkab saama ka maja fassaad, millel on teha jäänud vaid värvimistööd. Kaks ülemist korrust vajavad aga veel palju investeeringuid, enne kui neid võib korras olevaiks lugeda.