Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMANE ETTE):
*20010720T200446Z {tk} "Québeci laurentiidide mägedes"
pro "laurentien"
KVALITEEDIKONTROLLID:
!_{oschihalejev} parandagu veebilt tõommatud korrektuure
ja {tkarmo} kandku parandused SGML-li allikasse
__TEHTUD@20010720T195812Z
MUREPUNKTID:
!_kontrollida albvir2000 vastu
(_{ants.saks} on {t.karmo}-le öelnud,
et {edgar.saks}-a pakutud faktid ei klapi sajaprotsendiliselt
albvir2000-s äratooduga)Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
See oli sügav-lumisel õhtupoolikul 24. detsembril 1939, kui mu koolivend ja coeter Heino Õunapuu lahkus mu Tallinna kodust, et sõita Tartu, oma kodulinna, ja seal abielluda.
31. detsembri ö&,ouml; jooksul haaras kommunistlik terrori käpp Heino Õunapuud, mind kui ka mõndagi teist viroonlast. Ta arreteeriti Tartus ja läks Tartu vanglas piinarikka teekonna järel märtrina surma.
Seitseteist aastat hiljem ühel suvisel õhtul kaugel kodumaast, Québeci laurentiidide mägede vahel põline kambjalane reservleitnant Karl Pruuli jutustas, et omakaitse ühe löögiüksusena olid nad 1940. a. suvel vallutanud Tartu vangla ja seal naabruses tabanud ühe vangivalvuri, kes oma viimase pihtimusena andis ülevaate kommunistide hirmutegudest Tartu vanglas.
Tabatu ei mäletanud palju nimesid, kuid ta mäletas kindlasti ühte--Heino Õunapuud--kes oli kõik peksmised talunud, kes terroriaasta jooksul Tartu vanglas ainsa eestlasena poolnud andnud ühtegi ülestunnistust ega võtnud omaks süüd ja kelle vastupanu murdmiseks ei jätkunud NKVD timukail küllalt piinavõtteid.
Viimasel ülekuulamisel oli Heino (peksust moonutatud ja lõualuud murtud) ette toodud neli ta kaaslast ERK (Eesti Rahvuslaste Klubi) põrandaalusest vastupanuorganisatsioonist, kes olid kõik üles tunnistanud ja kinnitasid, et Heino kuulub samasse gruppi. Heino Õunapuu oli vaid korra ohanud ja vastanud: "Kui on nii, siis on nii. Mis te siis minu käest enam küsite."
Tema viimasest Kolgata teekonnast pole enam teateid.
Et Heinos, meie elegantses kaasvilistlases ja sõbras, elas tugev tahtejõud ja vankumatu rahvuslik meelsus, seda meie teadsime. Kuid et ta katsumise tunnil kasvas üle tavalisest mehest, kasvas sangariks, kes trotsis piina ja surma--seda on meil põhjust mäletada sügavaima lugupidamisega. Eriti allakirjutanul ja mitmel teisel viroonlasel vabas maailmas, kelle saatus sõltus Heino meelekindlusest ja inimlikust suurusest.
Sõber ja coeter: Sinu surm saab tasutud nii kaua, kui meie generatsioon elab.