Vironia avalikkude struktuuride mahasurumine

Esimene suur muudatus Vironia elus sellel ajajärgul, mis algas Molotov-Ribbentropi pakti päevil 1939. a. hilissuvel, toimus Tallinna konvendis. Kui Hitleri valitsus kutsus baltisakslasi Saksamaale varsti pärast Saksamaa-NSVL mittekalleltungipakti sõlmimist, vabanes Tallinnas häid ruume. Nii kolis ka Tallinna konvent Vene tänavale nr. 30. C! Q! hõivas siin terve alumise korruse. Vironia peal asus Eesti Inseneride Koda, mille tõttu uued ruumid olid sturm frei.

Ehkki Eesti riiklik suveräänsus oli sügavalt kompromiteeritud 1939. a. sügisel baaside lepingu näol, jäid elurutiinid püsima kuni järgneva suve alguseni. 1940. a. toimus tavaline maikommerss. Alles siis, kui Vironia oli oma korrapärases sügavas suveunes, tuli lõplik purunemine: 16. juunil NSVL-i ultimaatum; 14.-15. juulil ühekandidaadilised valimised; 6. augustil Moskva formaalne vastutulek uue valitsuse palvele Eesti inkorporeerimiseks NSVL-i.

Sisekaitseülema otsus 1. augustil 1940 nr. 1030-Sk keelustas üliõpilasorganisatsioonid ja nägi ette nende varade konfiskeerimise. 5. augustil andis Tartu Ülikooli Valitsus välja oma kirja nr. 2269 Ülõpilaskonna Kuraatorile, Üliõpilaskonna Kuraatori abile, Üliõpilaskonna Vanematekogule, Üliõpilaskonna Esindusele, Akadeemilisele Kohtule, üliõpilaskonventide esimeestele (seega muuseas Vironia seniorile) ning üliõpilaskonventide liitude esimeestele:

Ülikoolide Seaduse muutmise seaduse (RT 1940,89,864) ja Haridusministri poolt antud Üliõpilaskondade ja nende organite ning üliõpilaskonventide ja nende liitude likvideerimise korra alusel asuge ome asutise likvideerimisele, koostades seks otstarbeks likvideerimisakt Teie omandis olevate varade kohta vastavalt varade liikidele:

1. raamatukogu akt,

2. arhiivi akt,

3. asutise embleemide ja rekvisiitide akt (asutist iseloomustavad esemed: lipud, vimpelid, rapiirid jne.),

4. asutise kinnisvarad,

5. asutise vallasvarad (peale p. 1. ja 2. ja 3 märgitu),

6. varaliste õiguste ja kohustuste nimestik.

Vastavad aktid koostada hiljemalt laupäevaks, 10. augustiks s. a.

Üliõpilaskonna Kuraatoril ja ta abil hoolitseda selle eest, et antud korraldus täpselt täidetaks.

Käesoleva korraldise peas märgitud asutiste esimehed või juhatajad võivad teotseda tarbekorral ja asja kiiruse huvides ilma juhatusi kokkukutsumata.

Likvideerimiskomisjoni koosseisusu, s. o. I. Sibul, V. Salve, R. Liivamägi, H. Tiit, E. Kruus, L. Tiik ja A. Lagus, määras Ülikooli Valitsus 9. augustil.

Esimene etapp Vironia füüsilises mahasurumises oli Laia tänava ruumide sunduslik evakueerimine Punaarmee kasuks, kusjuures ENSV talletas liikuva inventari üksikisikute kodudesse - küll tähelepanekuga (ja sellest ta ka kinni pidas), et mõne päeva pärast tullakse talletatud esemetele järele. Niisiis vil! Aleksander Kiima (c. 1932/II) hooldas lühemat aega kanepist vaipa ning esimese eestseisuse pilti; hr. August Kiima harmooniumi; vil! Juhan Piho (c. 1934/II) mööblitükke, muuseas kümmet tooli; vil! Karl Linnas (c. 1937/II) mitme väikse eseme kõrval ka raamatukappi ning kuutteist mensuurtera; vil! Ain Kuusner (c. 1937/II) peamiselt mööblitükke, kaasa arvatud eestseisuse kirjutuslauda; vil! Herman Viirmann (c. 1925/II) muude asjade seas viitteist söögitoa tooli; vil! Felix Riismandel (c. 1935/II) mensuuri rekvisiite ja muud spordivarustust; vil! Heino Maasik (c. 1933/II) spordivarustust ja muud, kaasa arvatud nelikümmend kaks suurt laudlina, nelikümmend üheksa käterätikut, viisteist tolmulappi; vil! Hugo Tõugjas (c. 1935/II) muuseas eestseisuse lauda ja kõiki kolme juurdekuuluvat tooli; vil! Evald Koonik (c. 1938/II) muuseas Enno maali ning seitset tammetooli; vil! Harald Vilberg (c. 1931/II) muuseas kroonlühtri suurt leinakatet, kroonlühtri väikest leinakatet, kakskümmend viis kardinat või kardinate komplekti; vil! Boris Avald (c. 1934/II) muuseas kahtkümment kuus saali tooli; vil! Olaf Aule (c. 1931/II) muuseas üht diivanit, kolme pehmet tooli; vil! Avenir Aksel (c. 1935/II) muuseas konvendi "Aga Baltic" raadiot; vil! Viktor Grünberg (c. 1938/II) kakt söögitoa lauda; vil! Heino Sumbak (c. 1934/II) kahtkümmend viit tooli, vil! Konstantin Jaska (c. 1939/I) muuseas Hiinas asuva vil! Aleksander Jenase (c. 1914/II) Tartusse saadetud Buddha kuju, ja veel raamatukogus asunud Kreutzwaldi büsti; vil! Valdeko Alajan (c. 1933/II; nagu saatus seda ette nägi, oli tema vanemate valduses mahukas kuur) lausa hämmastavat kogu pisiasju, ära toodud ENSV aktis üheksakümnekaheksarealise täpsusega (peale oodatavat viitkümmend üheksat väikest taldrikut ei jäta akt ka mainimata kroonlühtri konksu, kümmet piimapudelit, konservikarbiavaja); ja Linda Laidmets väikest kogumit majapidamisesemeid. Kergemini pääsesid küll vil! Ernst Vardja (c. 1929/II; vaid kast kroonlühtri osadega) ning vil! Andreas Uuehendrik (c. 1915/II; vaid Bergmani õlimaal), veel kergemini vil! Endel Reibaum (c. 1938/II; vaid üks paukrapiir). Pööningule jäi veel natuke liikuvat inventari (muuseas pingpongilaud); aeda ümmargune laud koos pingiga; kuuridesse suur kogum esemeid, millest tähtsaim kuusteist kommerssilauda.

15. augustil senior Arvo Lainvee (c. 1935/II) juuresolekul - ta tuli Tartusse kodulinnast, Tallinnast - anti üle valdav osa raamatukogust, üle tuhande köite, kusjuures ENSV vastavas ürikus analüüsiti 142-köitelise kogu kadumaminemise põhjusi:

...köidetest on arvatavasti osa laenutatud korporatsiooni liikmeile. Osa raamatute kadumine on aga tingitud sellest, et konvendi korterist sundkorras lahkumisel oldi sunnitud paigutama üks raamatukapp ühes seesolevate raamatutega keldrikorral asuvasse tuppa, mis ei kuulunud üleandmisele. Teenija seletuse järgi on see kapp aga seal lahti murtud ja hiljem koguni ära viidud, kusjuures osa raamatuid oli jäetud põrandale, kuna ülejäänute asupaik on meile praegu teadmata.

27. augustil senior Lainvee juuresolekul talletati vallasvara (ENSV dokumentatsioon täpsustab, et ei puudunud ei kroonlühtri konks ega konservikarbiavaja) oma ajutistest varjupaikadest üksikisikute kodudes Aia tänavals nr. 21, I ning II korrustele.

28. augustil anti senior Lainvee juuresolekul üle arhiiv ning embleemid-rekvsiidid, mis, nagu tavalisem liikuv inventar, olid talletatud üksikisikute kodudesse. (Korporatsiooni vapp oli nendeks päevadeks Aleksander Kiima, üheksa vapi lippu Ain Kuusneri, vanim osa arhiivist asutajaliikme vil! Ferdinand Mitti valduses.) Toimingut arhiivi näol, ka arhiivi saatust tänapäevani, on analüüsitud käesoleva juubelialbumi "B4a" osas. Embleemid ja rekvisiidid, ka esindususlikumad osad liikuvast inventarist, toimetati Eesti Rahva Muuseumi (ERM), kusjuures ENSV rakendas ka kahte Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse seifi. Eesti Ajaloo Arhiivis (EAA) säilinud ERM-i 1940. a. inventar annab elava pildi sellest, mis Muuseumi valdusse pääses nii 28. augusti kui ka teiste augustipäevade toimingute kaudu. ERM-i teadurid tegid pikki, hoolikaid sissekandeid, pühendades seniori toolile näiteks kaks ja pool, kroonlühtrile koguni üle kolmeteistkümne ja poole lehekülje. (Lühtri kirjelduses ei jäeta tsiteerimata ka neljal säilinud elektripirnil asuvat nelja erinevat teksti - "Osram 220/25 125", ...) ERM-i Vironia sissekannete 1-137 sarjas esineb ka ettevaatlikke joonistusi mitmest asjast - laualühtrist, klaasist shoppenist, pitserist ning kummitemplist, antiiksest duellipüstolist, värvikilpidest Vironia värvides, Velecja vasest kilbist, kahest rapiiri käepidemest, lipuvarda otsast, mitmest jooginõust, eestseisuse toolist, seniori toolist, kroonlühtri osadest (pirn kaasa arvatud), ornamentatsioon ühel külalisraamatu kaanel.

Samuti 28. augustil toimus senior Lainvee juuresolekul jooksva arvepidamise raaamatute üleandmine. Sealjuures Ülikooli kaasa sai ka Vironialt 3.23 Kr, ehk E. Virro nimelise kapitali väljalaenamata osa, kogusummast 3247.62 Kr. Järgmisel päeval maksti üle samasse kassasse 131.54 Kr, ehk kaasaraamatu 8. augusti 242.55 Kr saldo maha arvatud nn. likvideerimise kulud kogusummas 111.01 Kr.

Veel võeti vil! Boris Avaldi (c. 1934/II) juuresolekul 7. septembril ENSV valdusesse Lai tänav 30 asuvasse kuuri ajutiselt deponeeritud esemed (nagu seletab akt):

• 2 rapiirivarna

• 1 armatuur

• 1 lambikuppel

• ...

• 1 triikraua juhe (lagunenud)

• ...

Vironia (formaalselt Vironia Vilistlaskogu) kinnisvara Lai tänav 30/32 "natsionaliseeriti" 31. oktoobril 1940 ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel ("ENSV Teataja" 1940, 46, 531 jrk. nr. 714 ja 715).

Varsti peale Vironia mahasurumist, võimalikult juba augustis (täpset kuupäeva pole praegu teada) kutsuti kokku tegevliikmete ja vilistlaste erakorraline koosolek Tallinnas, Tartu koondise senior Lainvee juhatusel. Koosolekusse suhtuti kui terve Vironia ühisesse ettevõttesse, seega kui ebanormaalsetes oludes peetud spetsiaalsesse konvendi koosolekusse.

Kokkukutsumine toimus suusõnaliselt. Valitsevates politseitingimustes ei saanud enam usaldada ei posti ega telefoni. Kokkukutsumist hõlbustasid aga asjaolud, et kuna valdav enamik liikmeskonnast elaski Tallinnas ja tavaline tudeng oli sellel tormilisel hilissuvel ilma tööta, siis linna kohvikutes toimuski erakorraliselt tihe informaalne uudiste vahetamine. Kokkusaamise asupaigaks valiti oma keskse asendi pärast vil! Felix Kadaku (c. 1934/II) kodu Vene tänaval. Kohale ilmus võimalikult umbes kuuskümmend meest, ükshaaval (et mitte äratada võimude tähelepanu; samuti lahkuti ükshaaval). Korporatsiooni asju aeti lühidalt, vaid tunni või poole tunni kestvusega. Turbe eesmärgil protokolli ei kirjutatud. Istuti siiski teklites.

Tähtsaimad otsused on juba kaks korda näinud Vironia trükimusta, vil! dr. Roman Toi (c. 1936/II) sõnastuses - [Korp! Vironia 1950], [Korp! Vironia 1990]. Siiski väärivad need tuttavad fraasid veelkordset väljatoomist:

Konstateeriti, et pole võimu, kes suudaks likvideerida Vironia. Meilt võidakse võtta meie välismärgid, meie varandused, kuid meie lipukirja, mis on coetusest coetusesse juurdunud tõsise teona isamaa-armastuse pinnal, ei ole võimalik natsionaliseerida.

Korporatsioon Vironia tegevus avalikõigusliku organisatsioonina kuulutati vägivaldselt ning õigusvastaselt lõpetatuks ning otsustati edasi minna oma rada oma tõekspidamiste järele.

Ka otsustati anda Tartu ja Tallinna konventide eestseisustele volitused määramata ajaks. See tähendas muuseas seda, et juriidiliselt eksisteeris raudse eesriide taga Tartu koondise eestseisus, ehkki tegevusvõimalusteta, vähemalt kuni senior Lainvee surmani 1976. a.

Koosoleku käigus tuli veel ettepanek kuulutada iga 1939.-40. a. nimekirjas esinev värvideta liige, kas rebane või värvekaotanu, värvikandjaks. Ettepanek võeti vastu kiiresti, maksimaalselt minutiga. Pärast koosoleku lõppu toimuski värvide kätteandmise aktsioon. Sellest on praegu nii palju teada, et sõideti läbi Harjumaa ja Tartumaa, ja et viljandlane Roman Toi, kui protseduuri läbiviija Viljandimaal, andis värvid kahele rebasele. (Ettevaatuse mõttes tegi Roman Toi seda omaenda värvidega, et pärast tema edasisõitmist ei jääks esemete näol jälge.)

Uues poliitilises olukorras leidis Evald Koonik (c. 1938/II), et ta peab esitama korporatsioonile, kelle tõkspidamisi ta enam ei jaganud, formaalse lahkumispalve. Teisi lahkumispalveid ei olnud.