Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
KVALITEEDIKONTROLLID:
!_{tkarmo} kontrolliga {rtoi} paberidokumendi vastu
__TEHTUD
!_{tkarmo} parandagu pisikesi grammatilisi vigu paaris kohas,
ja v\"ahendagu hyyum\"arkide ja r\~ohutatud kirjaviisi ja
m\~ottekriipsude sagedust
__TEHTUD
__natuke kahtlane tegu,
aga algtekstis siiski ON, v\"ahemalt anglo-saksi
kirjastuste mallide j\"argi, pisut liialdatud
MUREPUNKTID:
!_ab-initio-mundi tsitaadi ulatus ebaselge, kuna
esialgne laduja j\"attis l\~oppjutum\"arke \"ara
__{tkarmo} lihtsalt tegi OLETUSE
!_tuleks teada saada, KUS see pala varemalt ilmus
!_kontrollida keelt Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Martin Lutheri ulatuslik usureformatsioon--defineerib lisaks veel selgesõnaliselt kolme väärtuse positsiooni jumalateenistusel:
muusika
emakeel
koguduse lauldud koraal
1. Lutheri suhtumine muusikasse on sõnaselgelt jäädvustatud Georg Rhausi 1538. aastal ilmunud teose "Symphonia jucundae" eessõnas.
Siin kirjutab Luther: "Muusika on jumalik anne, mis läbib kogu loomise protsessi--ab initio mundi. Kuna inimene on ainus olevus, kellele loomisel anti hääl ja sõna, siis on inimese kohus Loojale selle eest nii sõnas kui helis tänu anda."
Luterlik õpetus on püsinud läbi aastasadade ja Luther muidugi vaatab muusikale oma-aegse kasvatuse/hariduse pilguga. Kuidas lahendaks Luther muusika rolli kirikus tänapäeval, kus muusika mõiste alla surutakse ka nn. "rokk ja rolli" müra? Kõige tähtsamad reformeeritud kiriku kirikumuusika põhimõtted leiame Lutheri enda kõnedes ja tema Senflile saadetud kirjades. Siin kohtame Lutherit ütlemas: "Ich gebe nach der Theologia der Musica den nächsten Locum und höhste Ehre." "Teoloogia kõrval ma omistan muusikale olulise positsiooni ja kõrgeima au."
Seda lauset peaks iga teoloogiaga tegelev asutus pidama silmas kui tullakse luterlikkude doktriinide vaatlemise juurde. Kasvõi selleks, et teadusliku põhjalikkuse printsiibil mitte jääda ühe-tahuliseks.
Sellele Lutheri lausele toetus meie Usuteaduse Instituudi asutaja piiskop Karl Raudsepp kui ta otsustas, et olgu Instituudi õppekavas esimesest päevast peale ka põhjalik kirikumuusika küsimuste vaatlemine.
Martin Lutheri enda mõtlemisviisis seisab fakt, et muusikat loonud helilooja usuline kuuluvus on sekundaarse tähendusega nii kaua kui see muusika teenib Looja kiitust, vagaduse süvenemist, evangeeliumi kuulutamist ning heliloojat ennast saab lugeda usklikuks inimeseks. Vaimulikku muusikat nii mängida kui luua saab ikkagi inimene, kelle usuline tunne on ehtne.
2. Martin Luther tõi kirikusse emakeele.
See on tema reformatsiooni vundament.
Kas Luther isegi oskas aimata, et tema "protestantism" kujuneb ühiskondade kirjaoskamise/alfabetismi alustalaks igal pool ja igas emakeeles kuhu tema õpetus ulatab?
Oma teoloogilise ettevalmistuse kõrvale pidid noored Saksamaal lõpetanud õpetajad lisama veel võime Jumala sõna kuulutada nichtdeutschedele, mittesakslastele, sotsiaalsel redelil alla alumist pulka surutud "maarahvale".
Ausaid katseid selliseks valmisolekuks--ja eesti keelt säilitavate näidetena--leidub isegi must-valgel. Aga siit algab ka tõdemus, et tänukiri eesti rahva alfabeetsuse eest tuleks naelutada LUTERI KIRIKU UKSELE.
Siin oleks meie, eesti haridusloo uurijatel veel palju põldu künda.
Kuidas panna kogudus, kes õieti ei oska veel soravalt lugeda, rääkimata nooditundmisest, ikkagi laulma--ise Jumala Sõna kuulutama?
Kirikumuusika ajaloost on tuttavad koraaliraamatud, kus iga muusikalise lause järele on loodud/lisatud lühikene vahemäng. Eesmärk: anda kogudusele aega järgmise koraali rea sõnade veerimiseks. Jälle, muusika tule appi!
Raskused lugemisega, meloodiad võõravõitu: need olid Lutheril endalgi takistuseks oma doktriinide rakendamisel. Räägitakse, et Luther olevat laulmist hõlbustanud/julgustanud uusi, evangeelselt sobivaid sõnu luuletades juba tuttavatele, rahvalikkudele viisidele. Jutustatakse, et pahandused kiriku nõukogudega ei andnud kaua oodata. Ühe sellise vaidluse tagatipus, kus Lutheriga pahandati "ilmalike" meloodiate kirikusse toomise pärast, olevet usuisa ennast kaitsnud lausega--"ta ei mõistvat miks peaks paremad viisid kuuluma vanakuradile" --"Warum soll der Teufel die besseren Melodien haben!"
Meie uues Lauluraamatus on nüüd ka kaks eesti rahvaviisi. Nr. 320 "Ma annan oma südame" viisil "Meil aiaäärne tänaval" ja nr. 383 "Üürike on maine elu" viisil "Kus on, kus on kurva kodu".
Kui meie õpetaja neid koraale--minu palvel--esimest korda rakendas, märkasin ma muidu rõõmsalt ja julgelt laulva koguduse hääles nagu mingit "üleõla-vaatamist" et kas on ikka "õige viis" mis sealt orelist tuleb. Oli õige küll. Otse Lauluraamatust. Mis tegi need eesti rahvaviisid sobivaks kiriku võlvide alla? Sõnad ja usuline tunne mida kogudus nende vaimulikkude sõnade kaudu ise väljendas.
3. Koguduse laul--koraal.
Siin ulatab Lutheri reformatsioon kõige kaugemale. Ta usaldab Jumala Sõna kuulutamise--otse emakeeles--koguduse enda kätte!
Siin kohtuvad kolm vägevat maailma, üksteist toetades, kokku: sõna, muusika ja koguduse lauluvõimekus.
Kui üks nendest kolmest vangub jääb luterlik printsiip, koguduse enda aktiivne Jumala Sõna kuulutamine, vajaka.
Vastutajaks Lutheri ees jääb siin organist nii kaua kui talle jumalateenistuse sisule mittesobivaid sõnu või võhivõõraid, eksperimentaalseid koraaliviise ette ei kirjutata.
Organist peab igal teenistusel rakendatud koraalile leidma:
sõnadele sobiva tempo
sõnadega korrespondeeriva registratsiooni
Paradoks: organist ei mängi koraali kitsas ühekordse muusikalise tunde õues. Ta värvib salmist salmi areneva koraali SÕNU!
Kui orel mängiks kõik salmid identse, sõnade sisusse mitte tungiva tundega, siis võiks koguduse laulmine muutuda ühetooniliseks, masinlikuks. Koraal meenutab siis "Vändra saelaudu": kõik ilusad, sirged, siledad ja ühesugused. Vajaka võib jääda koguduse enda kätte usaldatud elava Jumala Sõna äratundmine! Puudub koraali sõnade sisu, kummitab monotoonsus.
Pole siis ime, kui mõni koguduseliige kurdab: mul on üks-kõik, kes seal orelipingi peal istub!
Tuudur Vettik ütleb kuskil Eesti koorilaulu kohta, et ei sealgi ole professionaalsete ooperikooridega tegemist. Kuid nendes piskudest mida normaalne laulu/muusikaarmastus inimesele annab on kasvanud meie, maailmas ainulaadsed, Laulupeod. Laulupeod ei küsi lauljatelt võimatut vaid oskuslikult nende füüsiliste võimete piiridesse jäävat.
Millises momendi Eesti õppeasutuses, kus tegeletakse meie kirikule hingekarjaste kasvatamisega, voolitakse ka koraali tähenduse evangeelset oskust/tähendust? Prof. Hugo Lepnurme hoole all loodi 1991. aasta uue Lauluraamatu juurde ka uus Koraaliraamat. Esmane eesmärk siin oli paigutada viisid kõrgusse, kus iga koguduse liige saab hea enesetundega koraali lauldes kuulutada Jumala Sõna.
Organist aga valvaku, et tema mäng ei manduks/laguneks tuimaks muusikamoonaklikuks tükitööks.
Kauaaegne Tallinna Konservatooriumi oreliklassi elu ja hing, prof. August Topman, ütles: Sinu orelimäng kuulub jumalateenistuse juurde siis, kui lähed kirikusse kirikulisena, mitte orelimängijana. Ka sellest tohib järeldada, et ka organisti võib vaadelda Jumala Sõna kuulutajana. Topmani usutervet äratundmist on võimalik laiendada kogu muusikalisele tegevusele kui see oma mõtte pöörab kirikule ja kirikumuusikale. See on usuterve/usujulge siis, kui oma loomingus/mängus kunstilist väljendus-vajadust reageeritakse mitte osava käsitöölisena vaid uskliku inimesena.
Martin Lutheri reformatsioon ei vähendanud ordineeritud vaimuliku tähendust. Vastupidi--ulatuslikuma koguduse enda aktiviseerimisega ta avas uusi uksi ja aknaid kõige selle mõistmiseks mis tulb otse altarist ja kantslist.