Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE)
* 20001122T223056Z
__{toomas.karmo}
täiendas {mati.otsmaa}{tkarmo}@20001119T210000Z@Tartu-College
vestluses saadud infi näol
* <20000923T203433Z
__{tkarmo} koostas algvariandi
KVALITEEDIKONTROLLID
!_{tkarmo} kontrolliga soravust linnade kirjelduses
__TEHTUD@20000923T203433Z
!_{tkarmo} kontrolligu soravust koondise kirjelduses
__TEHTUD@20000923T203433Z
!_{tkarmo} kontrolligu fakte linnade kirjelduses
__TEHTUD
!_{tkarmo} kontrolligu fakte koondise kirjelduses
__TEHTUD@20000923T211225Z
!_{tkarmo} saatku pala {motsmaa}-le
__TEHTUD
!_{oschihalejev} parandagu veebilt tõommatud korrektuure
ja {tkarmo} kandku parandused SGML-li allikasse
(_jättes aga lugemata viimane lõik,
maakeele alleshoidmisest jne
__kuna see oli kirjutatud pärast {tk}{os} tööplaani
kindlakstegemist)
__TEHTUD@20010721T013814Z
!_{tkarmo} kontrolliga pala telefoniteel {motsmaa}-ga
__TEHTUD@20010721T021340Z
__nime kysimus nyyd selge: õige kirjaviis on {*.simonlatser}
MUREPUNKTID
__coetused veel sisse kirjutamata
Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse plaatide valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
San Fransisco, Los Angeles ja Seattle aastatuhandevahetusel: Esimesed hispaanlased asusid San Fransisco poolsaarele 1776. a., kohale, kus Ameerika lippu heisati alles 1846. a. Selle elegantse, ilmaliku sadamalinna kohta (mitme suurfirma peakontori asupaik, USA pangandusmaailmas teisel kohal) on kirjutatud, et ta evib vankumatu koha Ameerika romantilises ettekujutuses Ameerikast. 2000. a. on tähtis San Fransisco roll kõrgtehnoloogias. Siliitsiumi Oru umbes nelikümmend viis korda viieteistkümne kilomeetrine maariba kulgeb San Fransisco sateliitlinna Palo Altost lõuna poole. Oru domineeriv korporatiivne kultuur, kus reatöölise ja mänedzheri vahe kipub kaduma, arendati kolmekümnendatel aastatel asutatud Hewlett-Packardis. Viiekümnendatel aastatel pani transistorite pioneer, Cal Techi insener dr. William Shockley, aluse Oru pooljuhtide tööstusele. San Fransisco piirides on University of San Fransisco, San Fransisco State University, San Fransisco State College ja Golden Gate University, linna otseses ümbruses aga ühelt poolt üleilmselt tunnustatud University of California at Berkeley, teiselt poolt Siliitsiumi Oru üleilmselt tunnustatud kasuema Stanford.
Seattle'i ajaloo alguseks peetakse Alki Point'i asutamist 1851. a. Areng oli aeglane kuni Great Northern Railway saabumiseni 1893. a. Tänapäeva Seattle on üks maailma tähtsatest sadamakeskustest. Linnaprofiili kaunistab "Kosmose nõel" 1962. a. maailmanäituselt. Kõrgtehnoloogia pildis domineerivad kaks peakontorit: Boeing ja (Seattle'i lähistel, Redmondis) Microsoft. Ehkki Seattle ei saa konkureerida San Fransisco ega Los Angelese akadeemilise hiilgusega, on tal välja pakkuda Seattle University, Seattle Pacific University, Cornish College of the Arts ja teisi kolledzheid.
Los Angeles sai oma alguse hispaanlastelt 1781. a. ja oli inkorporeeritud kui Los Angelese maakonna halduskeskus 4. aprillil 1850. Täna on ta USA teine linn, 1999. a. oletuste kohaselt 3,7 milljoni elanikuga. Los Angelese kohta on kirjutatud, et "võib-olla ükski teine linn käesoleval ajastul ei ole kujunenud nii üleilmseks kadeduse, järeletegemise, mahategemise, ja ‐ tänu sellele, mida ta inimkonna võimalikust tulevikust ette näitab - kartuse objektiks." Los Angelese kõrgharidusmaailma kuuluvad muude seas University of Southern California ja University of California at Los Angeles. Eriti soliidse koha teadusemaailmas evib California Institute of Technology (Cal Tech), tänu muuseas Mt. Wilsoni Observatooriumile ning Jet Propulsion Laboratory tööle astronautikas.
Vironia sajandijuubeli ajal oli USA idaranniku koondis väljapaistev oma elujõulisuse poolest. 2000. a. sügisel oli koondisel nelikümmend viis liiget. Neist kakskümmend kolm kuulus San Fransisco (mõned asusid läänerannikust kaugemal, kaasa arvatud Kolorados), kaksteist Seattle'i ja kümme Los Angelese vendlusesse. Koondise formaalseks, juriidiliseks asupaigaks peeti San Fransiscot, kus asus 2000. a. senior vil! Henri Männik. Seevastu oli aga kolm subseniori, üks igas keskuses: 2000. a. San Fransiscos sv! Tõnu Sepp, Seattle'is vil!Toomas Napa ja Los Angeleses vil! Enn Truberg.
Rebaste sissevool jäi elavaks nii viimaste pagulusaastate kui ka üheksakümnendate aastate jooksul. Ajavahemikul 1981-2000, kusjuures vil! Mati Otsmaa oli pidevalt olderman, võeti vastu kolmkümmend rebast. Ainult kolm neist lahkus korporatsioonist.
Tavaline aastaprogramm üheksakümnendatel koosnes eestseisuse valimistest, õlleõhtutest, suvepäevadest, kommersist ja perekondlikust jõulupuust.
Eestseisuse valimised toimusid reeglina kas veebruari- või märtsikuul, sageli vil! Henno Simonlatseri kodus Oaklandis (üle lahe San Fransiscost).
Suvekoosviibimise traditsioon oli kujunenud välja juba umbes 1980. . Veedeti kolm päeva kas nn. veinide piirkondades (Napa-Sonoma-Calistoga-Mendocino, või Monterey-Carmel-Carmet'i org) või Yosemite's. 2000. a. aga toimusid suvepäevad esimest korda Coer d'Alene, Idahos, Kivimägedes, seekord Seattle'i vendluskonna tugeva osavõtuga. San Fransisco vendluse tavaline aukummardus Napa veinidele oli selleks aastaks kavatsetud sügiseks, ühepäevase sõidu näol.
Kommerss oli üheksakümnendatel aastatel enamasti aastapäevapidustuseks, sageli vil! vil Enn Truberg, Mati Otsmaam, Gunnar Ellam või Mati Kiiski kodudes. 2000. a. kommerss jäi ära, kuna suured pidustused toimusid Torontos ja Eestis. Seevastu aga 1999. a. kommerssi ja sellega kaasnevat perekondlikku õhtut tähistati erilise hooga, 21.-28. novembri ühislennuga Kapalua Bay kuurorti Mauis, Havai saarestikul. Väljasõitjaid Vironia perest ja sõprusringist (kaasa arvatud korp! Rotaliast) oli kakskümmend seitse. Neist neliteist olid kommersil osalejad. Kommersiõhtul võeti lihtliikmeks vastu Alo Põldmets. Rõõmsaks hetkeks pidustuste jooksul oli ühenduse saamine Toronto Tartu College'i peosaalis asuva mobiiliga - ehkki Mauit lahutab Torontost seitsekümmend seitse laiuskraadi, seega kuuetunnine ajavahe.
Kõige tähtsam punkt lääneranniku koondise arengus on aga pidustusest vähem silmatorkav. Umbes Eesti taasiseseisvumise ajast saadik oli koondis olnud nii mõnelegi isikule ainsaks tõhusaks kokkupuuteks eestlusega. (Vastandina näiteks Torontole osutus lääne-USA linnade organiseeritud eestlus nõrgavõiduks kahekümnenda sajadi viimasel aastakümnel.) Vironia tähtsus eestluse säilistamisel USA läänepiirkonnas peegeldus juba selles, et Vironiasse võeti vastu erakorraliselt mõningaid vanemaid mehi rebastena - isikuid, kes olid juba oma kolmekümnenda ja neljakümnenda sünnipäevade vahel, ja kes leidsid korporatsioonis raskestiasendatava sidekanali eesti kultuuriga. Tänu kohalikule Vironiale oli ka märgata mõnede meeste puhul tunduv maakeelse väljendamisoskuse paranemine. Vironia sajandijuubeli ajastul suutis Põhja-Ameerikas ülesse kasvanud konvent ajada oma asju maakeeles formaalsetel koosolekutel ja seada maakeele inglise keelega võrdselt tugevasse asendisse informaalses keskustelus - keelekasutamise saavutused, mis ei oleks ehk olnud suuremas väliseesti keskuses kõvasti märkimisväärsed, kuid lääneranniku rasketes tingimustes pälvisid kiitmist.