Chapter 78. [TRÜK=100%] Piirkonnad profiilis (F): Toronto Toimetus

Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE)
* 20011113T154157Z
  __{t.karmo} parandas linna profiili natuke
    __kuna ta sai lisada infi IBM RS/6000 kohta
      __inf saadud _Globe and Mail_'ist lk 1 umbes, 2001-11-12
* 20011109T201909Z
  __{t.karmo} timmis Toronto linna kirjelduse
* 20000825?
  __{t.karmo} koostas algvariandi

Ülaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)

Vironia Toronto koondise püsis jäi oma põhijoontes edasi peale Eesti taasiseseisvumist. Rõõmuga tõdedi, et pagulusajasu raamatutegemise traditsioon ei olnud vaibunud: üheksakümnendaks aastapäevaks anti välja koguteos mis oli varem ilmunutest märksa mahukam, kõvades kaantes (tellitav koguni nahkköites), pealkirjaga "Vironia Eesti Vabariigis 1918-1940". Tegevtoimetajaks oli vil! Nigul Virro (c. 1932/II) ja toimetuse liikmeteks vil! vil! Valdeko Alajan (c. 1933/II) ning Jüri Elken (c. 1934/II). Kasutati juhus jäädvustada, mitte vähem pildis kui sõnas, kõik rahuaegsed coetused.

Üheksakümnenda juubeli tähistamine algas 22. novembril 1990, jumalateenistusega Vana-Andrese kirikus. Pidulik konvent, vennastuspidu ja kommerss toimusid järgmisel õhtul Toronto Ülikooli gooti stiilis Hart House'is. Aktuse juures, Four Seasons Hotellis all-linnas 24. novembril 1990, oli hiljutist heliloomingut--vil! Omar Daniel klaveril ja tema kolleeg hr. Andy Morris löökpillidel esitasid vil! Danieli "Changes 1987". Selle pala eriosade pealkirjad ("Steady State", "Impact", "Ramifications") viisid kuulajaskonna mõtted muutuvale olukorrale Ida-Euroopas, ehkki ei juletud veel aimata, et kümne kuu pärast saab Eesti Vabariigist ÜRO liige.

Toronto koondise juures rajati Albert (c. 1920/II) ja Alice Tattari nimeline stipendiumifond, viroonlaste edaspidiste õpingute toetuseks. Saavutati tulumaksuvaba staatuse. Seega kapitali intressid osutusid küllalt suureks toetada väikse rea Eestist tulnud doktorante USA koolides ja veel aidata mõningate tagasihoidlikumate ettevõtete juures (fagotti ost musikoloogile, kahekordne suvesõit Eesti majandus-politoloogile Alabamas asuvasse von Mises'i Instituuti).

Toronto jälgis põnevusega Eesti Vironia arengut, lennusõidu kalliduse kiuste. Aidati majanduslikult kaasa Tartu Laia tänava remondi teise faasiga. (Nimetatud faasis vahetati välja sarikad ja pandi maja korda sajandijuubeliks. Selle faasi taga seisid katuseremont, elektriseadmete uuendamine ja vundamendi kontroll. Alles ees, uue sajandi ülesandena, seisid peenem dekoori restaureerimistöö, Muinsuskaitse silma all.) Aastakümne jooksul oli oodata läbikaudselt kord aastas, või iga paari aasta tagant, mõni Vironia asjadest sügavalt informeeritud külaline Eestist. Niisiis võtsid sõna eriaastail näiteks vil! dotsent Leo Õispuu (kui Vironia taastamise lähedalolija), sv! Andrus Altrov ja (koos videoetendusega Laia tänava remonttöödest) endine Toronto koondise liige, oma külaskäigu ajal aga vil! kogu liige Tallinnas Hillar Lauri.

Vironia sajandjuubeliaastal Toronto koondise tüüpiline argipäev, õigemini tüüpiline sügise-talve-kevadekuise viimane reede õhtu, algas aastakümnete traditsioonide kohaselt informaalse supeega. Kui üheksakümnendate aastate alguses võis märgata veel pool tosin Tartuaegset meest, siis 2000. a. sügisel oli neid oodata parim juhul kaks-kolm. Kui üheksakümnendate aastate alguses võis märgata supeelauas kakskümmend või kolmkümmend keskealist viroonlast, siis 2000. a. sügisel oli nend arv kahanenud poole võrra. 2000. a. sügiseks oli aga oodata rebaste juurdetulekut, kuna nendest keskealistest viroonlastest (nüüd valdavas enamikus pensioni poole rühkivate inseneride, majandusmeeste, advokaatide, arstide ilmega) oli saanud juba ülikooli astujate, mitmel juhul ka eesti keelt valdavate, isad. 2000. a. suve kuulujutud rääkisid et võis loota, esimeseks korraks umbes kümne aasta jooksul, kaheksa-küne-päisele rebastekontingendile.

Sisse astudes supee ajal Tartu Kolledzhis asuvasse Vironia punkrisse, torkas 2000. .a. vaatlejale silma, peale eesti rukkileiva taldrikute ja Ontario Molsoni ja Labatti õllepudelite, ka eesseinal asuv klaasustega kapp Vironia lippudega. Sealt võeti Vironia atribuutika kui käsk oli antud, nii 19:30 või 19:45 paika, toole rivistada koosolekuks. Eestseisuse laud kord kaetud violetse riidega, violett-must-valged (tavaliselt süütamata) küünlad kord asetatud riidele, kvoorumileht kord varustatud allkirjadega, andis seenior rapiiriga laualelöömisega stardisignaali. Siis oli tavaliselt umbes tunniks ajaks Toronto-Toronto-Toronto hüplev inglise ärikeele sumin Toronto Vironiast välja tõrjutud, ja tõsised asjad käsil.

Nii kulges tavalise argipäeva koosviibimise esimene osa. 1998-99. a. talvel sai jälle, peale mõneaastast soikujäämist, teretulnud kombeks pidada referaate pärast formaalse, maakeelse, koosoleku lõppu. Kooskõlas Toronto ärielu üldise tõsidusega olid referaadid seotud kõnelejate leivatööga--kas näiteks mänadzhmendis, või siis jälle kliinilise psühholoogia kui teadusala edasiarendamises. Elavad küsimused, kuguni vastuhüüjed, näitasid aga, et kuulajaskonna kohati hallinevatele juustele vaatamata ei olnud kadunud teatud tervislik burshi vaim.

Vironia spordielu kestis pagulusaastate traditsioonide kohaselt edasi suusapäevade, golfiturniiride ja squashiturniiride näol.

Järjest rohkem pandi rõhku Toronto Vironia veebile kui suhtlemisvahendile. Ka mõnda üksikut julget Torontos toksivat raalurit oli 2000. a. jooksul nähe Vironia vestluslistivoolus.

Toronto koondise kevadkommerssi pidamise komme jäi vaikselt, vist üheksakümnendate aastate jooksul, ära. Selle vastu aga osaleti EKL-i kommerssil, samuti Tartu Kolledzhiga seotud Akadeemilise Kodu suve- ning vanaaastaõhtuüritustel. Aastapäevakommerss jäi elujõuliseks. 2000. a. oli see kavandatud 17.-19. novembri nädalalõpuks, jättes võimalust edasi lennata Eesti suurpidustustele järgmisel nädalalõpul.