Alljärgnev on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The following is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
REDIGEERIMISE KROONIKA (VIIMASED ETAPID ETTE)
* 20010902T011500Z
__{t.karmo} koostas korraliku pala,
toetudes telefoniintervjuudele
+ ex{t.karmo}ad{h.ester}@20010829T1615Z/20010829T1700Zumbes
+ ex{t.karmo}ad{h.nurk}@20010829T1700Z/20010829T1745Zumbes
* 2000suvi?
__{t.karmo} koostas väga provisoorse napisõnalise
esialgse variandi, mis sisaldas kyll mõnda lauset
{h.ester}-i t\"o\"olaualt
KVALITEEDI KONTROLLID
!_{t.karmo} kontrolligu üldist soravust
__TEHTUD@20010902T012300Z
!_{t.karmo} kontrolligu 20010901 variandi
kas telefonitsi v\~oi paberiposti teel
{h.ester}-i ning {h.nurk}-aga
!_filoloog {p.sarevet} kontrolligu keeltÜlaltoodu on alb2000 toimkonna selle peatüki planeerimise märkmestik. Seda märkmestikku summutatakse kilede valmistamise ajal. (The foregoing is alb2000 editorial-team planning material. This material will be suppressed when alb2000 goes to press.)
Stockholm aastatuhandevahetusel: xxxxx
Millenniumivahetusel oli Stockholmi Vironia jõudnud oma loojanguni, mitte aga oma viimse hämarikuni välja. Jõulupuu ja maikommerss olid juba mitmeks aastaks ära jäänud. EKL-i kuuluvus (viimane kommerss oli toimunud paarkümmend aastat enne millenniumivahetust) kestis peamiselt vaid informaalses keskustelus. Ametlikul kujul seisis side vaid EKL-i nimetamises "Eesti Päevalehte" insereeritud Rootsi viroonlaste surmakuulutustes. Aastapäeva kommerssid olid jäänud ära üheksakümnendate aastate lõpu poole. 21. novembril 2001. a. tähistati sajandijuubelit kooosistumisega kohvilauas Stockholmi Eesti Majas, kusjuures pidas piduliku sõnavõtu vil! Meeme Peets (c. 1947/I). Kontrapunktina Toronto ja Tartu bravuursusele oli see rõõmuhetk vaikselt perekondlik: kokku tuli paarkümmend inimest, kaasa arvatud daamid - nend hulgas jõuline kontingent Vironia leski.
Rootsi koondise läheneva hämariku tähiseks oli Eesti Vironia delegatsiooni külaskäik 28. aprillil 2001. a. Stockholmi saabus üheksa-kümme meest, valdavas enamikus pealinnast (kuid ka Tartu oli esindatud), delegatsiooni koosseisus ka paar rebast. Neile anti üle, Eestisse viimiseks, Stockholmi koondise vapid ja lipud. Ka anti üle nii Stockholmi oma arhiivimaterjalid kui ka arhiiv, mida varemalt likvideeritud Saksamaa koondis oli Rootsi hoolde deponeerinud. Õhtul kaheteistkümne-neljateistkümne Rootsi-Eesti meeste salk veel laulis, shtehhis, vannus truudust vennastuspeo korras. Järgmisel varahommikul siirdus Eesti delegatsioon sadamasse, alustamaks oma autoparve tagasisõitu Rakverre.
Konvendi ruum Stockholmi Eesti Majas anti üles 1. oktoobriks 2001.
Sellele elegailisusele vaatamata kestis Rootsi koondis juriidiliselt edasi, pidades ametliku koosoleku 2. mail 2001. a., opereerides veel ametliku eelarve ning ametliku eestseisusega. (Seniori toolis oli Meeme Peets.) Mõne töölaua juures juleti ennustada, et toimub paar formalset koosolekut ka 2001/02 akadeemilise aasta jooksul.
Milline oli siis aastatuhande vahetusel Rootsi Vironia argipäev? Nagu varematel aastatel, tuldi kokku Stockholmi Eesti Majas iga kuu esimesel kolmapäeval, keskpäeva-eine korras - kui mitte konvendi koosolekuks, siis poolteistkümnetunniliseks informaalseks koosviibimiseks. Kui Rootsi Vironias üheksakümnenda juubeli epohhil oli noil lantshiaegsetel koosistumistel oodata kümmekond meest, siis oli osalejat kümmekond aastat hiljem tavaliselt viis-kuus. Argipäeva lauajutt püsis elavana, puudutades vahest Eesti Vironiat, sageli aga järgjärguliselt areneva Eesti Vabariigi laiemaid eluavaldusi. Nii nagu varematel aastakümnetel oli Rootsi koondis Eesti asjades erakorraliselt hästi informeeritud, tänu osaliselt Rootsi põhjalikule eestikeelsele ajakirjandusele, osaliselt Kodu-Eesti kohaliku raadiojaamade kuuldavusele Läänemere põhjarannal, suurelt osalt ka mõolema Rootsi Vironia põlve tihedatele isiklikkudele sidemetele Eestiga.
Tähtsaimaks sidepidajaks üheksakümnendate aastate alguses osutus majandusteadlane vil! Rudolf Jalakas (c. xxxxxx), kelle nõuanne Toompeale Eesti Vabariigi rahanduse reformi kavandamises aitas postkommunistlikul kroonil saavutada stabiilsust saksa marga, hiljem veel euro, vastu. Nooremast põlvest oli juba aastakümneid olnud Eesti asjade juures vil! Andres Küng (c. 1964/II), mitte ainult kui Eesti Kirjanike Kooperatiivi ning EMP autor, vaid ka ingliskeelse 1980. a. monograafia "Dream of freedom" ning inglise, saksa, soome, norra ja lätikeelse ajakirjanduse näol. Silmapaistev oma sageda Tallinna-Stockholmi vahet pendeldamise poolest Eesti taastatud omariikluse kindlustamise aastail oli jurist vil! Mart Nurk (c. 1964/II), kes kuulus samaaegselt nii Rootsi kui ka Eesti telefoniteenistustesse.
Ehkki Rootsi koondisel puudusid need suured inimresurssid, mis Hirvepargi ajastul iseloomustasid Torontot, mõnes mõttes ka USA läänerannikut, sai ta oluliselt kaasa aidata Eesti Vironia taastamises. Juba 1990. a. oli kolm seltsivenda Rootsis umbes kolm kuud, jagades vil! Harald Perteni (c. xxxxxxx) poolt välja pandud 10 000 shveitsi frangi suurust stipendiumi. Vil! Perten doneeris ka 100 000 USA dollarit Vironiale Eestis stipendiumifondiks ja Laia tänava C! Q! restaureerimiseks.
Niisiis säilitas Rootsi koondis oma loojanguperioodil mitmes valdkonnas seda sama soliidsust, mida ta oli saavutanud oma tõusuaastail pool sajandit varem.